Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajana põllumajandusministriks nimetatud Helir-Valdor Seeder püüab uues ametis tõestada, et Isamaaliitu ei saa Eesti põllumajanduse hävitamises süüdistada.

Miks nimetati ministriks just teid, enne valimisi olid päevakorras hoopis teised nimed?

Erakonnas kandidaatidest ei räägitud, seda tegi rohkem ajakirjandus, kus minu nimi käis läbi nelja või viie ministri kandidaadina.

VIIMASED KOMMENTAARID Helir-Kits Kärner Tegelikult hakkab  hoopis nalja saama.  Maa ja otsese tööga  seotud inimestega ei  õnnestu kunagi  distan... Juku Kas sea Tiit on ikka  õige mees  kommenteerima,ise  suutis miljardi  kroonsei trahvi  riigile kaela tuua ... Teised kommentaarid

Küll kaalusime pikalt, kas peaksime endale küsima keskkonna- või põllumajandusministri kohta. Pärast arutelusid leidsime, et taotleme siiski põllumajandusministri kohta, ning siis tõusis esile ka minu nimi.

Aga mis teid ennast just põllumajandusministri ameti poole kallutas?

Sellel on mitu põhjust – üks on kindlasti meie erakonna minevik, eelkõige Isamaaliidu oma. Isamaaliitu ja Mart Laari on seostatud põllumajanduse raskete aegadega, ent tegelikult pole sel erilist tõepõhja. Kui vaatame ümberkorraldusi põllumajanduses, siis kõik olulisemad seadused 1990. aastate alguses ja keskel võeti vastu enne Mart Laari valitsust.

Tahaksime legendi kummutada ja võtta esimest korda vastutuse põllumajanduse juhtimise eest. Näidata, et ka meie erakonna liikmete hulgas on neid, kes teavad ja tunnevad põllumajandust, ja tõestada, et meil on arenguks oma nägemused.

Kas teie hakkate ministrina kureerima põllumajandust või maaelu?

Põllumajandus ja maaelu ei tähenda kitsalt üksnes põllumajanduslikku tootmist, vaid ettevõtlust ja infrastruktuuri arengut laiemalt. Sinna kuulub ka kalandus.

Meie tegevusvaldkond ulatub ka linnadesse, sest sinna on koondunud toiduainetööstused.

Kui vaadata põllumajandust kitsamalt, siis kelle päralt on seal tulevik – suurfarmerite või väikepõllumeeste?

Tuleviku seisukohast on kõige olulisem, et valitseks tasakaal efektiivse põllumajandusliku suurtootmise ja väiketalude vahel. Jäävad kindlasti mõlemad, sest Eesti maaelu vajab neid. Kahtlemata on suurtootmine konkurentsivõimelisem, aga väiketaludes on võimalik leida nišše, mida suured täita ei suuda.

Põllumajandus on viimastel aastatel üksjagu politiseerunud, näiteks on paljud esindusorganisatsioonid otseselt seotud mõne poliitilise jõuga. Kas see võiks muutuda?

Mina tahaks küll vältida olukorda, et ükskõik milline huvigrupp peaks oma huvide kaitseks mõnda erakonda astuma. See ei ole mingi lahendus, sest ükski erakond ei jää igaveseks võimule. Minister ei tohiks olla ainult ühe kitsa ringkonna esindaja.

Mis saab põllumajandusministeeriumist endast? Ka sinna on viimasel paaril aastal tööle sattunud väga mitmeid poliitilise taustaga inimesi.

Inimesed, kes on riigi teenistuses ja pädevad tööd tegema, jäävad kindlasti ametisse. Kriteeriumiks saabki olla pädevus, oskused ja võimed, mitte poliitiline kuuluvus. Poliitilised nõunikud lahkuvad nagunii koos ministriga.

Nii et suurt aadrilaskmist ei tule?

Ma arvan küll, et ei tule – eeldan, et enamik ametnikke on pädevad. Kui on erandeid, siis need tuleb läbi vaadata, aga praegu ma küll ei oska öelda, kui palju selliseid inimesi olla võiks.

Kuidas on ministeerium ja selle juhtkond teie hinnangul oma tööga seni hakkama saanud?

Ütlen ausalt, et sellele küsimusele saan vastata siis, kui olen seal juba mõnda aega ametis olnud – millised asjad on tehtud, mis pooleli? Ei oleks objektiivne anda lihtsalt kuskilt kuuldu põhjal hinnanguid.

Eesti põllumehed ei saa praegu toetusi võrdselt vanade Euroopa Liidu liikmetega, samas on riigil võimalus vahet hüvitada. Kas seda tehakse?

Kindlasti. Euroopa Liidust tulevate toetuste raamistik on paigas, kuid ka koalitsioonilepingus on kirjas, et riik kaasrahastab toetusi lubatud maksimumi määras.

Viimastel aegadel on kostnud väiksemate talude omanike hääli, et suured tootjad saavad liialt palju raha ja nende toetusi peaks kärpima.

Teatud piiride kehtestamine on liikmesriikidel võimalik ja teatud laed on juba praegu olemas. Investeeringutoetuste 500 000-eurone ülemmäär seisab ka koalitsioonilepingus. Meie põhieesmärk on igatahes suurendada konkurentsivõimeliste tootjate ringi.

Mis saab senisele ministrile Ester Tuiksoole palju kriitikat toonud Eesti Toidu projektist?

Esmalt pean ma ennast kurssi viima, mida see endast kujutab ja millised on selle tulevikuperspektiivid. Iseenesest pean ma väga vajalikuks propageerida kodumaist toitu, et nii Eesti inimesed, ettevõtjad kui turismiettevõtted eelistaksid kvaliteetset kohalikku toodangut. Ja see programm peab kindlasti ulatuma Eesti riigist väljapoole.

Kriitikud ütlevad aga, et väljapoole Eestit ei ole mõtet meie põllumajandustoodangut suunata, sest Eesti tööstused ei suuda nagunii märkimisväärselt toota.

Küsimus on selles, mida pidada märkimisväärseks. Eesti tööstustel on oskusi ja võimet eksporti edendada, tuleb vaid leida endale sobiv turg.

Kes saavad uue ministri poliitilisteks nõunikeks ja kas te võtate ka abiministri?

Seda on veel vara öelda, arvan, et kuu ajaga peaks nõunike nimed selgeks saama. Abiministri vajadust ma praegu veel hinnata ei oska, hetkel ütleksin pigem ei kui jaa.

Kas põllumehel on praegu Eestis hea elada ja töötada?

See on rohkem filosoofiline küsimus. Kindlasti on neid, kes on väga rahul, ja neid, kes ei ole üldse rahul. Aga ma arvan, et halamise ja nutmise aeg on maamehel läbi. Loomulikult ei ole kõik nii hästi, kui me sooviksime, kuid asjad on tublisti paranenud.

Helir-Valdor Seeder

• Sündinud 7.09.1964 Viljandis

• Perekond: abielus, neli poega

• Haridus: 1990 – Eesti Põllumajanduse Akadeemia, ökonomist; 1983 – J. Gagarini nim Näidissovhoostehnikum; 1979 – Viljandi 5. keskkool

• Töökohad: X riigikogu 2003–…; Viljandi maavanem 1993–2003; Viljandi linnapea 1992–1993, abilinnapea 1992; Viljandi linnavalitsuse majandusnõunik 1991–1992; Vana-Võidu tehnikumi õpetaja 1990–1991

5 eesmärki

• Ellu tuleb rakendada maaelu arengukava aastateks 2007–2013, mille eelmine valitsus heaks kiitis, kuid mis pole Brüsselist kooskõlastust saanud.

• Käivitada tuleb külainfrastruktuuri projekt. Riigi osa oleks selles sada miljonit krooni.

• Moodustada tuleb looduskahjukindlustuse fond, mis maandaks ilmastikust tulenevaid riske ning kaotaks kempluse eritoetuste maksmise ümber.

• Talunikele, FIEdele ja metsaomanikele võimaldada metsa tulumaksuvaba müüki sama suures ulatuses nagu praegu põllumajandussaaduste müügi puhul.

• Arendada tuleb nõuandesüsteemi väiketootjatele.

kommentaar

Tiit Tammsaar
põllumajandusminister aastatel 2003–2004, Rahvaliit

Põllumajandusega Seedrit väga seostada ei saa, kuid ta on aktiivne inimene ning Viljandi maavanemana oli tal kindlasti palju kokkupuuteid ka maaeluga. Seetõttu peaksid tal asjast mingid teadmised olema.

Lähema aja olulisim ülesanne on uuel ministril kahtlemata välja töötada ja ellu rakendada maaelu arenduskava (MAK). Põllumehed ja maainimesed ootavad seda juba ammu, välja jagatakse ligi 14 miljardit krooni. Tööd sellega ei ole sugugi vähe ja see võtab hulga aega.

Uue ministri ülesandeks saab tõenäoliselt ka põllumajandusministeerium vanalinnast ära kolida.