Postimees | Tarbija24 | Elu24 | Soov | Kanal2 | SLÕhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Riigikogu valimised
12. veebruar 2007
UUDISED VALITSUS RIIGIKOGU ERAKONNAD FOORUM BLOGI PUSLE
Reklaam | Advertising | Kontakt
Otsing
.
Poliitikauudised
16:55 09.04 (6)
Kodulehe andmeil juhtis täna majandusministeeriumi veel Savisaar
16:06 09.04 (12)
Linnapea Edgar Savisaar andis riigikogu liikme ametivande
15:56 09.04 (2)
Reform esitab rahanduskomisjoni esimeheks Ligi
15:00 09.04 (38)
Meelis Atonen keskendub Tavidis kullale
00:01 09.04 (12)
Rahvaliit: Salumäe ei saanud hüvitust
00:01 09.04 (26)
Lukas hakkab võitlema koolivägivallaga
00:01 09.04 (91)
Rahvastikuministri büroo jooksis töötajatest tühjaks
00:01 09.04 (11)
Tamkivi tahab looduskaitsest bürokraatia välja juurida
Vanemad uudised.
Postimees Online
23:20 09.04 (4)
Marko Asmer võitis sõidu ja tõusis F3 üldliidriks
22:28 09.04 (1)
Lugejad toetavad rahvusringhäälingu juhina Ruussaart
22:13 09.04 (7)
Leedu ootab valdavalt vallalisi ja lasteta võõrtöölisi
20:41 09.04 (11)
Holland avab mais uute liikmesmaade tööjõule piirid
19:59 09.04 (18)
Süüdistused pankrotis panga juhi vastu aegusid
19:46 09.04 (3)
Tagant otsasõidus sai viga sõidukijuht
19:35 09.04 (13)
Tallinn valmistub suviseks turistiuputuseks
19:29 09.04 (3)
Eesti poksija võitis Soomes rahvusvahelise turniiri
19:22 09.04 (4)
Eesti Raudtee teenis mullu 250 miljonit krooni kasumit
19:12 09.04 (12)
Keskkonnaametnike kaater läheb maksma ligi 700 000 krooni
Vanemad uudised .
 Esileht > Olulised teemad > Riigikogu 2007 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Tõnis Lukas: õpetajal olgu õigus füüsiliselt sekkuda (95)
05.04.2007 00:01
Alo Lõhmus, Postimees



 
Tulevane haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas peab koolivägivalda üheks kõige tõsisemaks teemaks üldse.
Foto: Margus Ansu

Õpetajal peab olema õigus kaklevate õpilaste lahutamiseks ka füüsiliselt sekkuda, leiab uus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ta lubab ka tõsta pedagoogide palga üle Eesti keskmise ning korraldada järelevalvet koolides.

 VIIMASED KOMMENTAARID
Vana õpetajana
... tean oma  kogemustest, et  karistamatuse  sündroomist ei tohi  lastel isegi unistada  lasta - eriti k...

Nipi
Täiesti ôige jutt!   Kui ôpetajal ei ole  ôigus kaklevaid  ôpilasi lahutada, siis  kes seda tegema  peak...


Tõnis Lukas, kas lapsed, kes jõuavad põhikooli lõppu lähima nelja aasta sees, saavad endale sülearvutid?

Oleme kokku leppinud, et kõik õpetajad saavad sülearvuti. Koalitsioonileppes on kirjas, et analüüsitakse, millised on need vahendid, mis tagaks õpilaste pideva internetti pääsemise võimaluse nii kodus kui ka koolis.

Koalitsioonileppe sõnastus on, et võimalus arvutit kasutada peab olema mobiilne, ja ma ei näe muud võimalust kui kõigile põhikoolilõpetajatele anda õppevahendina tõepoolest sülearvuti või muu sarnane seade. Tarkvara on sama oluline pool ja peab hakkama kajastama õppekava sisulisi muudatusi.

Koalitsioonilepe lubab õpetajate palku tõsta keskmisest palgast kiiremini. Mida see arvudes tähendab?

Praeguse süsteemi järgi on tööle asuvad noorempedagoogid esimesel palgaastmel. Nende palgaastme alammäär tuleb viia keskmisele tasemele ning järgmised palgaastmed tõusevad vastavalt. Tegelikult tähendab see keskmise pedagoogi palga tõstmist tunduvalt üle keskmise taseme.

Üle 10 000 krooni?

Ma ei mängiks praegu absoluutarvudega, kui me ei tea keskmise palga prognoosi. Oluline on saada kätte eest ära liikuv keskmine. On kokku lepitud, et esimene pingutus selleks tehakse juba järgmise aasta eelarvest, juba järgmisel aastal liigume keskmisele palgale väga lähedale. Ja kui oleme selle saavutanud, siis läheme ka mööda.

Koalitsioon lubab täiustada üldhariduse riigipoolset järelevalvet. On see vastus neile õpetajatele, kes kurdavad, et riik on hariduse järelevalvest loobunud ja jätnud selle omavalitsustele?

On selge, et hariduse kvaliteet ja selle ühtlane kättesaadavus üle riigi on kõige olulisem, see tagabki võrdsed võimalused hariduse saamiseks. Järelevalvesüsteem tuleb muuta selliseks, et koos organisatsiooni sisehindamisega aitaksid mitmesugused välishindamisvõtted tagada lapsevanemate kindluse, et nende laps saab hea hariduse ükskõik millises koolis.

Kas inspektorid tulevad kooli tagasi?

Kui ma praegu seda ütlen, siis hakkab osa koalitsiooni liikmeid karvu katkuma, sest mõiste tundub olevat väga arhailine. Aga ega järelevalve sisu muutu, ükskõik kuidas ametimeest ei nimetata. Eesmärk on kindlustada kvaliteetne õppimisvõimalus kõikjal.

Kas need inimesed lähevad kooli ainult siis, kui on probleem, või teevad nad perioodilist audiitorjärelevalvet, andes head nõu ja aeg-ajalt tulemusi kontrollides, ja kas nad on põhiliselt omavalitsuse juures või riigi tsentraliseeritud üksuses – siin on erinevaid käsitlusi.

Viimasel ajal on palju juttu olnud koolivägivallast ning isegi õpilaste vägivallast õpetajate suhtes. Mida selles vallas ette võtta plaanite?

Koolivägivald on tõsisemaid teemasid üldse, sest pole võimalik keskenduda õppetööle, areneda ja kasvada, kui õhkkond ei ole turvaline. Koolivägivald hävitab koolis turvatunde.

Ma arvan, et kool peab olema rohkem kasvatusasutus, kui ta vahepeal on olnud. Koolile peab andma võimalusi lisaks õppetegevusele teha ka kasvatustööd, tingimustes, kus paljudes kodudes ei ole vanematel aega lastega tegeleda.

Praegu õpetajatel kasvatusvõimalusi eriti ei ole. Nad ei või korda rikkuvat õpilast isegi klassist välja saata.

Ma olen alati arvanud, et õpetajal peaks olema koolis initsiatiivi võimalus. Ja kui see tähendab ka karmimat sõna, näiteks füüsilist sekkumist kakluse lahutamiseks, siis mina pean seda õigeks. Ma ei kutsu üles ihunuhtluse taastamisele koolis, kuid nii moraalne kui ka füüsiline initsiatiiv peab olema õpetaja käes. Muidu ta lihtsalt ei suuda olla autoriteet.

Siin on ka teine pool: mammutklassid, eriti põhikoolis. Omad probleemid on nii väikestes kui suurtes koolides, aga mammutklassis, kus õpetajal nõuab ainuüksi õppetöö läbiviimine väga suurt pingutust, ei pane ta muid suhteid enam tähele. Seepärast pean väga oluliseks, et koalitsioonileppes on sees, et põhikooli lõpuni on norm 24 õpilast klassis, mitte rohkem.

On juhtunud, et õpilased on andnud initsiatiivi üles näidanud õpetaja kohtusse. See võtab kindlasti ära igasuguse isu seda teist korda teha.

Kohtus õpetajad siiski enamasti võidavad. Kui ikka õpilased on õpetaja nii kaugele viinud ja õpetaja on ka füüsilist jõudu kasutanud sihipäraselt ja õigustatult, saab ta kohtus õiguse. Aga kohtutee, konfliktisituatsioon, vanemate ja õpilastega, pidev tähelepanu – see kõik hävitab õpetajas pedagoogi. Õpetaja on pärast sellist protsessi omadega täiesti läbi. Peame sekkuma enne ning looma õpetajale koolis turvatunde.

Varsti juba aastakümneid on kestnud debatt usuõpetuse üle. Nüüd on teiselt tiivalt hakatud kutsuma üles suurendama reaalainete osatähtsust koolis. Milline on selles dilemmas ministri seisukoht?

Reaal- ja loodusainete tähtsust õppeprotsessis tuleb suurendada, muidu me teadmistepõhist ühiskonda üles ei ehita. Ma ei tahaks leppida sellega, et seda saab ühemõtteliselt teha ainult humanitaar- ja sotsiaalainete arvel. Tähtsust võib suurendada ka teisiti, see ei pea olema ainult tundide arvu suurendamine. Ka ainekavade sees saab teha ümberkorraldusi.

Igale haridusastmele peaksid inimesed jõudma mitmekülgselt ettevalmistatult. Et järjest rohkematele õpilastele jäävad reaalained täiesti võõraks ja nad ei suuda hiljem konkurentsis kaasa lüüa, tuleb seda protsessi muuta.

Mis puudutab usundiõpetust, siis see on väga oluline üldkultuuriline õppeaine. Vastuse, kas see tulevases õppekavas näiteks gümnaasiumiastmes kohustuslikuks muutub, saame siis, kui ainekavad tehakse ümber.

Kas midagi eelmise ministri tehtust tuleb kohe ümber teha?

Uuele valitsusele on jäetud paras miin sellega, et haridusminister hakkas korraldama vene gümnaasiumide eesti õppekeelele üleminekut teise plaani järgi, kui seadus ette nägi.

Selleks et 1. septembrist hakata seadust täitma ja vene gümnaasiume eesti keelele üle viia, ei ole viimastel aastatel ettevalmistusi üldse tehtud. Nüüd peame olukorda analüüsima ja käivitama uue riikliku programmi, mis ülemineku tagaks.

Kas kõne alla võib tulla ka edasilükkamine? Suvi on ju kohe käes.

Formaalne ülemineku algus oleks võimalik, kuid praegune ettevalmistuste tase mind absoluutselt ei rahulda.

Seega siis ülemineku algust sel sügisel ei tule?

Teeme kõik mis võimalik, aga võib juhtuda, et seda suurt eesmärki on haridusministeeriumi vahepealse leige suhtumise pärast väga raske täita.

Tõnis Lukas

• Sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas

• Perekonnaseis: abielus, kaks tütart ja poeg

• Haridus: lõpetas Tallinna 1. keskkooli (GAG) 1980. aastal ja Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal 1987. aastal. 1997. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistrikraadi.

• Teenistuskäik: Rõngu 8-klassilise kooli õpetaja 1987–1989, Tartu Ülikooli lektor 1989–1992, Eesti Rahva Muuseumi direktor 1992–1995, Tartu linnapea 1996–1997, haridusminister 1999–2002, VIII, IX ja X riigikogu liige.

Allikas: internet

5 eesmärki

• Haridusseadustiku ümberkujundamine lähtudes õppetasemetest, et mitte tekitada näiteks kunstlikke barjääre sama taseme eri koolitüüpide vahel.

• Haridusstrateegia kokkuleppimine parlamendierakondade ja üldsuse vahel, mis muu hulgas määraks kooli ja kodu vahekorra lapse kasvatamise ja õpetamise protsessis.

• Uue riikliku programmi käivitamine, et tagada venekeelsete gümnaasiumide üleminek eesti õppekeelele.

• Koostöö õpetajatega, andes neile heaks kutsetööks vajaliku materiaalse, töökorraldusliku ja moraalse kindluse.

• Teadus- ja arendustegevuse tõstmine riikliku tähelepanu keskmesse ning õppejõudude järelkasvu kindlustamine ülikoolides ja teistes kõrgkoolides.

Arvamus

Mailis Reps
ametist lahkuv haridus- ja teadus-minister

Kui vaadata koalitsioonilepingut, on seal väga toredaid märke, näiteks kutsehariduse suund on jäetud prioriteediks ja mitmed teised suuremad algatused, mida oleme ette võtnud – kõrgharidus- ja teadusstrateegia –, on koalitsioonileppes ära märgitud. On lootust, et haridussüsteemis läheb asi rahulikult edasi, pealegi pole Tõnis Lukas ju haridusministeeriumis uus inimene. Omal ajal võtsin mina temalt ametikepi üle, on meeldiv, et nüüd läheb niipidi.

Kõige rohkem teeb aga muret, et koalitsioonilepingus pole õpetajate palkade kohta kirjas ühtegi kindlat protsenti, ära on toodud vaid nelja aasta eesmärk. See tekitab hirmu, et ehk ei olegi igal aastal palgatõusu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 4.37  

  Hiljem samal teemal:

Merit Lage: Mida tähendab soov anda õpetajale vabamad käed? (112)
21.04.2007 12:39
Poliitikauudised
 
Uue keskkonnaministri Jaanus Tamkivi jaoks on keskkonnateema juba varem tuttav.
Foto: Peeter Langovits
Tamkivi tahab looduskaitsest bürokraatia välja juurida (11)

Liigne bürokraatia looduse kaitsmisel ja toetusrahade jagamise sogane skeem on asjad, mille väljauurimise kallal tahab Saaremaal üles kasvanud uus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jõudu proovida.


> Artikli juurde | Kommenteeri
Linnapea Edgar Savisaar andis riigikogu liikme ametivande (12)
Eesti Keskerakond
Kodulehe andmeil juhtis täna majandusministeeriumi veel Savisaar (6)
Riigikogu 2007
Meelis Atonen keskendub Tavidis kullale (38)
Eesti Reformierakond
Jürgen Ligi
Foto: Mihkel Maripuu
Reform esitab rahanduskomisjoni esimeheks Ligi (2)
Reformierakonna riigikogu fraktsioon otsustas täna, et esitab riigikogu rahanduskomisjoni esimehe kandidaadiks endise kaitseministri Jürgen Ligi.

> Artikli juurde
Tulevane haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas peab koolivägivalda üheks kõige tõsisemaks teemaks üldse.
Foto: Margus Ansu
Lukas hakkab võitlema koolivägivallaga (26)

Vastse haridusministri Tõnis Lukase sõnul on kavas veel enne suve panna kokku pakett, mis sisaldab koolielu peamisi probleeme ja näidislahendusi.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Urve Palo
Foto: Mihkel Maripuu
Rahvastikuministri büroo jooksis töötajatest tühjaks (91)

Uus rahvastikuminister Urve Palo avastas pärast ameti ülevõtmist, et koos eelmise ministriga lahkuvad ka kõik ametnikud, mistõttu tal tuleb hakata nullist meeskonda koostama.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Tallinna linnavolikogu liige Erika Salumäe.
Foto: Peeter Langovits
Rahvaliit: Salumäe ei saanud hüvitust (12)
Rahvaliit eitab kategooriliselt kuuldusi, nagu oleks erakond maksnud Erika Salumäele riigikogu kohast loobumise eest kopsaka rahalise hüvituse.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Andrus Ansip ja Mart Laar.
Foto: Mihkel Maripuu
Savisaar: Ansip tegi Laari hüljates vea (61)
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul tegi Andrus Ansip vea, kui ei lasknud endast kogenumat poliitikut Mart Laari valitsusse.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Vello Leito
Foto: Liis Treimann
Iseseisvuslased ei lubanud Leitol parteitroonilt lahkuda (VIDEO)
Täiendatud kell 21.20 — lisatud video!
Iseseisvuspartei suurkogu lükkas uue esimehe valimised edasi mai lõppu ning otsustas jätta esialgu rahuldamata erakonna senise esimehe Vello Leito lahkumisavalduse.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Valitsuse naisliikmed Laine Jänes, Maret Maripuu ja Urve Palo said Ansipilt kingiks kevadiselt
värvikirevad lillekimbud.
Foto: Liis Treimann
Andrus Ansipi uus valitsus käis presidendi juures lõunasöögil
Neljapäeval riigikogu ees ametivande andnud ja pärastlõunal president Ilvese kutsel Kadriorgu saabunud Andrus Ansipi kabinet moodustas kleitide-lipsude värvivaliku poolest haruldaselt harmoonilise ansambli.

> Artikli juurde
Edgar Savisaar
Foto: Peeter Langovits
Savisaar hoiatas Partsi Reformierakonna eest
Eelmine majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar hoiatas uues valitsuse tema teatepulga üle võtnud Juhan Partsi Reformierakonna eest ja palus, et ta ei hakkaks kiusama neid, kes eelmise majandusministriga koostööd tegid.

> Artikli juurde
Uue linnapea Edgar Savisaare esimesi õnnitlejaid on abikaasa, riigikogu liige, endine Põhja-Tallinna vanem Vilja Savisaar. Järge ootavad erakonnakaaslased Leonid Mihhailov, Tõnis
Bittman, Jüri Jõgeva, Kalle Mihkels ja Kalev Kallo.
Foto: Peeter Langovits
Kord Ratas Toompeal ja Savisaar all-linnas, kord vastupidi
Milliste sõnade ja emotsioonidega andis senine Tallinna linnapea Jüri Ratas ametiketi üle ühtäkki pealinna juhtida ihkavale Edgar Savisaarele, käis vaatamas reporter Hille tänavsuu.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Fotomeenutus 2005. aasta suvest, mil nüüd valitsusest eemale jäänud Taavi Veskimägist
sai komeedina poliitikasse tõusnud Res Publica uus esimees.
Foto: Liis Treimann
Veskimägi ei kandideeri IRLi esimeheks
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kaasesimees Taavi Veskimägi kinnitas Eesti Televisiooni saates Paar, et ei kavatse kandideerida erakonna esimehe kohale.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Kõige rohkem mattis valimiskampaaniasse raha Keskerakond, nende kulutused ületasid 41 miljonit krooni. Seda on ligi kaks korda rohkem kui 2003. aastal.
Foto: Peeter Langovits
Koht riigikogus maksis üle miljoni krooni
Riigikokku pääsenud erakonnad kulutasid valimiskampaaniale kokku 117,4 miljonit krooni, mis teeb ühe parlamendikoha hinnaks keskmiselt 1,16 miljonit.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Eesti jalgpallikoondise esiründaja Andres Oper annetas Keskerakonnale valimiskampaaniaks poolteist miljonit krooni.
Andres Oper annetas Keskerakonnale poolteist miljonit krooni
Keskerakond kulutas riigikogu valimiste kampaaniale 41,4 miljonit krooni, üks suurimaid annetajaid oli erakonnale 1,5 miljonit krooni andnud keskerakondlasest jalgpallur Andres Oper.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Uus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tunnistab, et paljudele küsimustele ei oska ta praegu veel täpseid vastuseid anda.
Foto: Toomas Huik
Minister Seeder tahab kummutada ekslikku legendi
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajana põllumajandusministriks nimetatud Helir-Valdor Seeder püüab uues ametis tõestada, et Isamaaliitu ei saa Eesti põllumajanduse hävitamises süüdistada.

> Artikli juurde
Economist hindas valitsust
Briti majandusajakirja The Economist hinnangul on Eesti uus valitsus Ida-Euroopa valitsuste seas «kõige vähem halb».

> Artikli juurde
Andrus Ansipi uus valitsus
Foto: Liis Treimann
Andrus Ansipi teine valitsus andis ametivande (VIDEO)
Lisatud Kanal2 video!
Peaminister Andrus Ansipi juhitav uus valitsus andis täna riigikogu ees ametivande.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Eesti Reformierakond
Valimiste võit maksis Reformierakonnale 32,4 miljonit
Reformierakond andis riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile üle erakonna valimiskulude aruande, mille kohaselt kulutati valimiskampaaniale 32,4 miljonit krooni.

> Artikli juurde
Samal teemal:
 
Foorum
09.05.07 09:34
[] kuju
09.05.07 00:06
[] St.Antonius (48)
09.05.07 00:06
[] St.Antonius (48)
Blogi
19.10.09 18:19
Hannes Rumm: Tänavused valimised vähendavad parlamendierakondade arvu
15.10.09 11:40
Hannes Rumm: Kas finantsinspektsioon kontrollis Swedbanki käitumist kiirlaenude rahastamisel?
14.10.09 13:21
Hannes Rumm: Professor Sõrg: sotsiaaldemokraadid ennetavad järgmist kinnisvaramulli
Blogi teemad
Ajakirjandus, Ajalugu, Arvamus, Eesti, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Reformierakond, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, Ettevõtlus, Filosoofia, Haridus, Isamaa ja Res Publica Liit, JOKK, Keskkond, Kinnisvara, Konstitutsioonierakond, Loodus, Maailm, Majandus, Meelelahutus, Perekond, Poliitika, President, Raamatud, Rahvas, Reklaam, Riigikogu, Riik, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Teadus, Toetused, Uudised, Valimised, Valimised 2007, Vene Erakond Eestis, Üksikkandidaat
Erakonnad
Eesti Iseseisvuspartei
Eesti Keskerakond
Eesti Kristlikud Demokraadid
Eesti Reformierakond
Eesti Vasakpartei
Eestimaa Rahvaliit
Eestimaa Rohelised
Isamaa ja Res Publica Liit
Konstitutsioonierakond
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Vene Erakond Eestis
Reklaam
©1995-2012 Postimees | Töötajad | Reklaam Uudised | Sport | Tarbija24 | Meelelahutus | Ilm | TV kavad | Koomiks | Avalik uudisvoog | Arhiiv | Paberleht | Rss feed