Arvate, et see küsimus on siin laest võetud? Küsimus ise on selline: mis vormis on kuu aja pärast Eesti suusatajad? Vastus ei ole laest võetud, vaid faktipõhine. Nimelt: kehvas vormis. Nõrgas. Peaaegu olematus.

Oma ambitsioonikuses võiks see kavatsus olla isegi originaalne, kui see poleks ennekõike võhiklik. Mai keskel, kui suusatajad lõpetavad hooaja-järgset puhkust, on nad timmimata lihaste ja närbunud särtsuga. Või kahtlete selles? Aga kuidas muidu oleks ma kolm aastat tagasi samalaadsel šõuüritusel Tartu raeplatsil võitnud nii Jaak Maed kui Andrus Veerpalu, olgugi munakivi-, mitte lumerajal.

Selle, et plaanitav võistlus pole võistlemist väärt, on endale teadvustanud ilmselt enamik tippe. Kui meestest on lubanud osaleda mulluse MK-sarja sprinterite arvestuse top-15st esimene ja kolmas (Jens Arne Svartedal, Emil Jönsson), siis naistest tuleb top-30st senise info põhjal kohale vaid kümnes (Astrid Jacobsen). Startijate hulgast ei leia esialgu ka Eesti publiku lemmiku Kristina Šmiguni nime.

Aga ärgem võtkem asja liiga tõsiselt. Lõpuks on Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen lubanud pakkuda eeskätt atraktiivset ja sportlikku meelelahutust.

Kui meelelahutuseks pidada mittevormis sportlaste meelitamist niigi kõikenäinud pealinlaste ette, siis tundub see küll küünilisuse tipuna. Et vaatame, kuidas puhkuselt naasnud sportlased end kevadsoojast pudrusel rajal hingetuks rabelevad, ja saame kõik kõhutäie naerda. Selle tsirkuse eest võib ju tõepoolest linnakassast veerand miljonit välja käia, kas pole nii?

Tegelikult on see üksjagu primitiivne arusaamine meelelahutusest – panna suusatajad suusatama. See ju nende töö. Kui pakkuda meelelahutust, siis olgu ikka meelelahutus. Näiteks võiksid linnajuhid kutsuda lumele omavahel arveid klaarima kohalikud naisliidrid Anu Saagimi, Katarina Padari, Heti Tulve ja Liis Lassi ning korraldada neile mitte ainult suusa-, vaid ka dressivahetusega sõidu. Siis võiks saada nalja nabani ja ehk enamgi.

Mida soovitada pärissuusatajaile? Nad võiks arulageda võistluse eest küsida vähemalt kaks kord rohkem stardiraha kui neile seni lubatud. Kui kevadise külmetuse või plaanivälise pingutuse tõttu ettevalmistusse lünk tuleb, saab põhitööga võitmata jääv preemiaraha pisutki kompenseeritud.