Riik on jõukas, kui tema kodanikud on jõukad. Jõukuse mõõdupuu nüüdisaegses ühiskonnas on omand, mitte tarbimise kulud. Just omand annab inimesele kindlustunde tuleviku suhtes ja arendab vastutustunnet.

VIIMASED KOMMENTAARID Eesti Vabariigi SUNDÜÜRNIKUD ! TAAVI VESKIMÄGI ! Te  ütlete, et riik on  jõukas, kui tema  kodanikud on jõukad ja  et jõukuse mõõdupuu... k sooviks samuti kiita  seda mõtet:) kui on  võimalik ilma  lisakulutusteta, siis  miks mitte tühja koha  p... Teised kommentaarid

Rahvusliku kapitali olemasolu lisab riigile väärikust ja stabiilsust. Kuigi kapitalil ei ole rahvust, on rahvus kapitali omanikel. Sidemed ühiskonnaga panevad omaniku äriotsuseid tehes teinekord absoluutse efektiivsuse unustama ja lähtuma üldisematest huvidest. Omanikud on huvitatud omandi kaitsest ning on seetõttu vähem altid populistlikele ja riigi tulevikku kahjustavatele otsustele.

Ka rahvusliku julgeoleku seisukohalt annab tugeva rahvusliku kapitali olemasolu täiendavad garantiid. Eesti majanduse kapitalisatsioon põhineb peaasjalikult

välimaistel otseinvesteeringutel.

15 aastat tagasi polnud meil endal kapitali, mida majanduse ülesehitamiseks kasutada.

Seetõttu oli meie ainus võimalik tee avatud majandus, mis tõi meile laenukapitali ja otseinvesteeringute voo. Samas on sellega seotud ka riskid, mida on vaja tasakaalustada.

Me pole ise peremehed

Eesti on üks Vene majandusinvesteeringute sihtmaa. Venemaal käivad aga poliitika ja äri käsikäes. Meenutagem siin kas või Eestisse kolm-neli miljardit krooni investeerinud ja Eesti passi taotlenud ärimees Filatovit, kes kohe, kui Eesti ja Vene riigi huvid ristusid, astus Vene poolele.

Tingimustes, kus Vene kapital tuleb otse või kaude Eesti majandusse, tuleb seda tasakaalustama vaid kodumaiste säästude kaasamisega.

Ma ei väida siin hoopiski, et väliskapital ja selle loodud töökohad on kuidagi halvad. Oludes, kust me tuleme, on selline areng paljuski paratamatu. Kui vaadata nüüd eeskujuks seatava Iirimaa kogemust, siis ka selle majanduse ehitasid üles paljuski välisinvestorid.

Meie sissetulekud hakkavad alles nüüd jõudma tasemeni, kus lisaks esmavajaduste rahuldamisele on võimalik midagi säästa. Kui võtta omand jõukuse mõõdupuuks, siis on keskmine Eesti inimene veel üpris vaene. Vaadates meie kodumajapidamiste (lõppkokkuvõttes oleme kõik mõne kodumajapidamise liikmed) rahakotti, siis praegu me küll omal maal peremehed pole.

Eesti Panga hinnangul oli 2006. aasta 30. septembriks Eesti kodumajapidamiste finantsvarasid

106 miljardit krooni. See on vaid pisut enam kui ühe aasta riigieelarve.

Kõige suurem varagrupp on sularaha ja hoiused – 47 miljardit krooni. Teine varagrupp on aktsiad ja osakud, mida on kokku 39 miljardit krooni ning kolmas kindlustuspoliisid ja pensionifondide osakud summas 11 miljardit krooni. Võrdluseks – välisinvestoritele kuuluvate eesti firmade aktsiate ja osaluste väärtus on 179 miljardit krooni.

Eesti perede finantskohustusi on kokku 95 miljardit krooni, millest 76 miljardit on pangalaenud, suures osas kodu soetamiseks võetud. Seega keskmiselt on meil ühe inimese kohta netofinantsvara umbes 8500 krooni ehk 538 eurot.

Arvestades seda, et jõukus ei jaotu võrdselt, on meil tegelikult suur hulk peresid ja inimesi, kellel polegi finantsvara või kelle kohustused ületavad finantsvarasid oluliselt.

Lõunanaabrite rahvusvaluuta ja laenuintressidega toimunu peaks meid mõnevõrra kainestama. Danske Banki 23. veebruari uut Euroopat puudutav analüüs toob välja 11 majanduse haavatavuse indikaatorit, millest enamikuga on Eestil probleeme, nagu ka Lätil.

Lätlased on esimese hoiatuse saanud. Meie valimisdebattides võeti aksioomiks, et majandusega lihtsalt ei saa midagi halba juhtuda ja seetõttu selle teemaga peaaegu ei tegeletudki.

Selline muretus on muidu suhteliselt tagasihoidlikud investorite ja fondihaldurite liidud sundinud välja käima valusa tõdemuse: «Kuigi enamik erakondade valimislubadusi on seotud maksude ja palga temaatikaga, ei ole välja käidud reaalseid meetmeid, mis oleks suunatud kiirelt kasvava tarbimise ja laenuvõtmise rahustamisele.»

Kasutamata potentsiaal

Liitude hinnangul suudavad pikaajalise positiivse arengu tagada õiglased ja ühtlased võimalused nii säästmisel kui ka investeerimisel. Oleme samal seisukohal olnud ja ootame huviga liitude ettepanekuid.

Arvud näitavad, et ka kasutamata potentsiaali on meil jätkuvalt. Pea olematu tootlusega hoiuarvetel hoitavad kodumajapidamiste 47 miljardit krooni räägivad selget keelt, et kodumaiste säästude kaasamine ettevõtlusesse saaks olla senisest palju edukam.

Eraisikute säästmine ja investeerimine on võrreldes ettevõtetega väga ebasoodsas olukorras. Seetõttu oleme teinud ettepaneku, et inimeste investeeritud säästud võiksid olla maksuvabad – nagu ettevõtetel. See aitaks suunata ka meie inimesi vähem tarbimisele kulutama ning rohkem raha säästma ja investeerima.

Riigifirmad börsile

Eesti inimestel peab olema võimalik saada investeeringute abil kasu riigi majandusedust. Näen siin ühe olulise sammuna riigile kuuluvate äriühingute vähemusosaluste viimist börsile. Nii jääks Eesti majandusse rohkem inimeste pensionifondidesse paigutatud raha, mida praegu investeeritakse välismaale.

Arvestades Eesti elanike suurenevaid sissetulekuid, on investeerimisvõimaluste avardumine oluline ka investeerimiskultuuri levikuks. Vaadakem Soomet, kus inimeste kõrgemat elustandardit toetavad täiendavalt börsi- ja muude investeeringute tulud.

Kindlasti peab aga Eesti jätkuvalt hoidma investoritele atraktiivset majanduskeskkonda. See ei tähenda mitte üksnes väikest maksukoormust ja lihtsat, väheste eranditega maksusüsteemi, vaid avatust selle sõna kõige laiemas tähenduses. Seda alates korruptsioonivabast valitsusest ning lõpetades efektiivse omavalitsusega, kes suudavad mõistliku ajaga menetleda detailplaneeringuid ja luua tootmise arendamiseks vajalikke infrastruktuure. See sõltub eelkõige riigi tippjuhtkonna – poliitikute ja tippametnike – väärtushinnangutest.

Ühiskonna jõukuse aluseks on kodanike ettevõtlikkus, vastutustunne oma tuleviku ees ja majanduslik vabadus. Kui Eesti võtab suuna omanike ühiskonnale, siis on lootust, et saame oma lastele pärandada riigi, kus nad pole vaid palgatööjõu staatuses.

Väliskapitali akumulatsioon on paratamatu ja see tähendab väikeriigile ebastabiilsust ning halvemal juhul liigset sõltuvust välisinvestoritest. Seega tuleb astuda süsteemseid samme, et eestlased hakkaksid aktiivselt investoritena majanduses osalema. Eestist peab saama omanike ühiskond.