Parvlaeval Estonia toimunud sõjatehnika veo asjaolude uurimiseks loodud parlamendikomisjoni esimees rahvaliitlane Margus Leivo ütles täna ajakirjanikele, et komisjonid peavad uurimist kindlasti edasi viima.

«Liiga palju on jäänud küsitavusi. Neid huvitatud pooli, kes oleks rahul vahetult pärast Estonia hukku koostatud rahvusvahelise komisjoni raportiga, ei ole olemas,» lausus ta.

Rootsi Estonia parlamendigrupi liikme Lars Angströmi sõnul on praeguseks selgunud ka täiendavaid asjaolusid, mida rahvusvaheline uurimiskomisjon ilmselt ei teadnud ning mille tõttu on uurimise jätkamine hädavajalik.

Ühe vastuseta jäänud küsimuse selgitamiseks on Rootsi valitsus alustanud uurimist, kuidas sai parvlaev nii kiiresti uppuda.

Kummagi komisjoni esindajad ei välistanud võimalust, et hauarahu lepingu taustal avatakse uus uurimine, mille käigus tuleb laskuda taas ka merepõhjas paikneva laevavraki juurde.

«Kui on tõsiseid kahtluseid, et seni ametlikult tehtud järeldused ei vasta tõele ja tegelikult võib olla tegemist üsna kriminaalse looga, siis keegi ei välista seda. Kui on vaja laevavrakki taas filmida ja asjaolusid täpsustada, ei peaks rääkima hauarahu rikkumisest,» lausus riigikogu uurimiskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp.

Parlamendi uurimiskomisjoni volitused lõppevad 1. juulil lõpparuande esitamisega riigikogule.

Komisjon uurib militaarvarustuse Eestist või Eesti kaudu Rootsi toimetamist ning peaks välja selgitama need Eesti ametnikud ja ametkonnad, kes osutasid abi tehnika veol või olid toimunust teadlikud.

Aasta eest moodustas ka valitsus prokuratuuri, kaitsepolitsei ja teabeameti esindajatest komisjoni, kes uurib 1994. aasta septembris Estonial aset leidnud sõjatehnika veo asjaolusid. Komisjon peab esitama aruande 10. märtsiks.

Varem koostatud aruandes on komisjon märkinud, et 1994. aastal uppunud reisiparvlaeval ei toimunud sõjatehnika vedu ühegi Eesti ametkonnaga koostöös.

Samuti ei leidnud komisjon tõendeid, mis kinnitaksid, et mõni Eesti ametkond oleks olnud sellest teadlik.

«Komisjon ei saa täielikult välistada võimalust, et Rootsi luureasutustega tegi koostööd mõni isik eraviisiliselt. Tänaseks oleks salakaubaveona kvalifitseeruv võimalik kuritegu aegunud,» märkis komisjon septembris.

Toimetas BNS

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3