|
Süüdistatav inspektor paigutas 2002. aasta 1. mail arestimajja kainenema
kontakti-, tähelepanu- ja kõnevõimetu neljapromillises joobes
Vadimi, teatas riigikohtu pressiteenistus.
Vadimi tabas samal ööl arestikambris langetõvehoog, millele järgnes surm
alkoholimürgitusse.
Süüdistuse järgi ei selgitanud inspektor piisaval määral välja
kainenema toodud Vadimi tervislikku seisundit. Prokurör leidis, et
meest oleks tulnud rohkem küsitleda.
Samuti ei teavitanud inspektor süüdistuse järgi häirekeskust
kontaktivõimetust joobes isikust ega kutsunud välja kiirabi.
Esimese ja teise astme kohtud olid eelnevalt leidnud, et Vadimi küsitlemata
jätmine tema tervisliku seisundi kohta ei saanud olla põhjuseks, miks Vadim
suri. Liiatigi oli mees kontaktivõimetu.
Samuti leiti, et inspektorile ei saa ette heita kiirabi kutsumata
jätmist, sest inspektoril oli võimalik teha vaid prefektuurisiseseid kõnesid,
mistõttu puudus tal kiirabi kutsumise võimalus.
Riigikohus pidas prokuröri kaebust põhjendamatuks ning jättis Tallinna
ringkonnakohtu otsuse selles asjas muutmata. Toimetas Rando Tooming, reporter/toimetaja
|