Süüdistatav inspektor paigutas 2002. aasta 1. mail arestimajja kainenema kontakti-, tähelepanu- ja kõnevõimetu neljapromillises joobes Vadimi, teatas riigikohtu pressiteenistus.

Vadimi tabas samal ööl arestikambris langetõvehoog, millele järgnes surm alkoholimürgitusse.

Süüdistuse järgi ei selgitanud inspektor piisaval määral välja kainenema toodud Vadimi tervislikku seisundit. Prokurör leidis, et meest oleks tulnud rohkem küsitleda.

Samuti ei teavitanud inspektor süüdistuse järgi häirekeskust kontaktivõimetust joobes isikust ega kutsunud välja kiirabi.

Esimese ja teise astme kohtud olid eelnevalt leidnud, et Vadimi küsitlemata jätmine tema tervisliku seisundi kohta ei saanud olla põhjuseks, miks Vadim suri. Liiatigi oli mees kontaktivõimetu.

Samuti leiti, et inspektorile ei saa ette heita kiirabi kutsumata jätmist, sest inspektoril oli võimalik teha vaid prefektuurisiseseid kõnesid, mistõttu puudus tal kiirabi kutsumise võimalus.

Riigikohus pidas prokuröri kaebust põhjendamatuks ning jättis Tallinna ringkonnakohtu otsuse selles asjas muutmata.

Toimetas Rando Tooming, reporter/toimetaja

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5