«Kahtlemata,» ütles Rüütel vastuseks Kanal 2 küsimusele, kas ta nüüd on valmis nn avatud nimekirjade seaduse välja kuulutama. Postimehe andmetel leiab väljakuulutamine aset juba homme koos Euroopa Parlamendi valimiste väljakuulutamisega.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne kinnitab, et kui Riigikogu võtab muutmatul kujul vastu seaduse, mille president jättis välja kuulutamata poliitilistel, mitte juriidilistel motiividel, siis president peab seaduse välja kuulutama ega saa pöörduda enam riigikohtu poole.

Rüütel rõhutas Kanal 2 «Uutes uudistes» taas, et seadust välja kuulutamata jättes oli tema motiiviks juhtida tähelepanu, et kui need, kes europarlamenti kandideerivad valituks osutumise korral sinna tegelikult ei lähe, toimub rahva petmine. Rüütel kinnitas ka, et on olnud põhimõtteliselt avatud nimekirjade poolt.

Nüüd jõuab vaidlusalune seadus jõustuda enne 14. aprilli, mil algab Euroopa Parlamenti kandideerijate registreerimiseks esitamine. Sellega on välditud ka suurem õiguslik segadus, mis puhkenuks, kui president oleks võtnud kasutusse venitamistaktika ja kuulutanud seaduse välja näiteks kolme või viie nädala pärast. Siis oleks seaduse jõustumine jäänud aprilli keskpaika või maikuusse, mil kandidaatide registreerimine käib või on juba lõppenud.

Et seadus jõustub kümme päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, jääb aga jõustumine igal juhul hiljemaks kui valimiste väljakuulutamine.

Seega ei ole praeguses olukorras enam välditav juriidiline probleem, kus president kuulutab valimised välja praegu kehtiva ehk nn suletud nimekirjade seaduse alusel, kuid valimised ise toimuvad kõige tõenäolisemalt avatud nimekirjade reeglite järgi. Sellele juhtis tähelepanu juristist reformierakondlane Rein Lang.

Täna Riigikogus toimunud teravas mõttevahetuses kutsus Rahvaliidu esindaja Jaak Allik lahendama just seda probleemi, millele Rüütel tähelepanu juhtis, ja leidma mooduse, mis annaks valijatele kindluse, et nende eelistatud kandidaat asub ka tegelikult neid Euroopa Parlamendis esindama.

Nn avatud nimekirjade seaduse algse esitaja Isamaaliidu esindaja Andres Herkel leidis, et praegu heaks kiidetud seadus ei kitsenda mingil moel Eesti kodanike põhiõigusi.
«Jämedalt öeldes kitsendatakse siin üksnes kitsa grupi, võib-olla kahe venna õigust öelda, kes on ühe või teise erakonna esindajad Euroopa Parlamendis,» ütles Herkel, vihjates kinniste nimekirjade eest võitleva Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani võimalikule murele, kas tema vend Janno Reiljan ikka saab rahvalt nii palju hääli, et püsida valimisnimekirja eesotsas.

Avatud nimekirjade seaduse poolt olid täna üksmeelselt Res Publica, Keskerakond, Isamaaliit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Vastu olid Rahvaliit ja Reformierakond. Res Publica liikmed Eiki Berg ja Avo Üprus istusid küll parlamendisaalis, kuid ei registreerinud end kohalolijaks ega osalenud ka hääletuses.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2