Postimees: Venemaa üritab Balti riike tugevamini haardesse võtta

TEADE Postimees kogub mälestusi ENSVst (2873)

< 09.märts 2004 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Vaba aeg
	> Anekdoodivõistlus
	> Aura fotovõistlus
	> Telefoniraamat

Logi sisse


	Gallup

Kas Tallinn vajab märtsi- pommitamise mälestusmärki? (836)

	Jah
69.50%
	Ei
25.12%
	Ei oska öelda
5.38%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Nädala TOP
>>	Kuu TOP


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Fotod: Lillekleidid Sakala keskuses
	2-toaline Mustamäe korter maksab 600.000 krooni (40)
	Suusamehed täitsid kolmekesi poodiumile tõustes treeneri lootused (16)
	Venemaa üritab Balti riike tugevamini haardesse võtta (36)
	Parts Rüütli kriitika all (77)
>> Kuu TOP50




Viited

	uno.ee
	«Täna öösel me ei maga»
	Kuula Kuku raadiot
	Postimees Reisid
	Miksike
	OK Jutukas
	Kultuuripidur
	CV Keskus
	1182.ee


	Saada vihje

Esileht > Välisuudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Venemaa üritab Balti riike tugevamini haardesse võtta (36)
08.03.2004 08:20
PM Online

Kommenteeri | Loe kommentaare

Venemaa arutab Läti suhtes majandussanktsioonide kehtestamist ning lubab anda vastulöögi oma diplomaatide väljasaatmisele Leedus, kirjutab Äripäev.

Läti ei andnud hiljuti sissesõiduviisat Venemaa Riigiduuma asespiikrile Dmitri Rogozinile, kes oli soovinud osa võtta Läti ülemaalisest venekeelsete koolide toetajate kongressist, kus protestiti Läti uue haridusseaduse vastu.

Lätis kestab juba ligi kuu aega valitsuskriis. Peaministrikandidaat Indulis Emsisel ei õnnestu parempoolsete enamusvalitsust moodustada.

Läti naaberriigi Leedu hädad algasid kolm kuud tagasi, kui parlament asus uurima president Rolandas Paksase abiliste sidemeid Vene maffiaga ning presidendi lubadusi valimist rahastanud vene ärimehele Igor Borissovile.

«Ei ole kahtlust, et Leedu ja Läti poliitilised kriisid ning Vene kapitali mõju kasv Balti riikide energeetikasektoris näitavad, et Venemaa ei taha oma haaret selles piirkonnas lõdvendada,» ütles Vilniuse rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Raimundas Lopata.

Venemaa mõjusfääri laiendamist näitavad muu hulgas Baltimaade ainsa naftatöötlemistehase Mažeikiai Nafta ning Kaunase kütte- ja elektrijaama minek Vene kapitali kätte, samuti aasta otsa kestev surveavaldus Ventspils Naftale.

Lisaks otsesele mõjutamisele püüab Venemaa Balti riikidele survet avaldada Euroopa Liidu ja NATO kaudu, näiteks keeldudes neile ELiga sõlmitud partnerluslepingut laiendamast.

Nagu ütles ajalehe Izvestija välistoimetaja Maksim Jussin, kardab Venemaa kõige rohkem, et peatselt ELi liikmeks saavad kaheksa endist idabloki liiget pööravad ELi rohkem tema vastu.

Seepärast on tema taktikaks lõhkuda ELi sisemist ühtsust, häälestada ELi riike üksteise vastu ning hoida häid suhteid ELi juhtivate vana Euroopa riikide Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga ning minna mööda Euroopa Komisjonist.

NATOga aga üritab ta rääkida jõu keeles. Nii teatas Venemaa presidendi eriesindaja Sergei Jastržembski nädal tagasi NATO peakorteris, et Venemaa ei talu NATO vägede või varustuse paigutamist Balti riikide territooriumile.

Juba enne seda oli ta ähvardanud vastukaaluks NATO laienemisele lahti öelda tavarelvastuse piiramise lepingust.