|
Kim Roelants ja tema kolleegid uurisid kahepaiksete geneetikat, mis näitas,
et need loomad on võimelised toime tulema väga erinevate keskkonnamuutustega,
kirjutab Sciencedaily.com.
Uurijate kinnitusel on kahepaiksed geneetilise mutatsiooni tõttu paljudest
teistest liikidest tundlikumad ja samas ka elujõulisemad. Isegi kui nendest 43
protsenti on välja surnud, on nad võimelised ennast uuesti looma.
Roelantsi meeskond kasutas DNA-teste, loomaks kahepaiksete
evolutsioonipuud.Teadlased võtsid DNA proovid kõigilt praegu elusolevalt 171
amfiibiliigilt.
Nad võrdlesid mitme erineva kahepaikse DNAd, leidmaks, kes oli nende eellane
ja millal geenimutatsiooni tõttu tekkis uus liik. Tulemused näitasid, et
tänapäeva kahepaiksetel oli kolm ürgesivanemaliiki, kes ilmusid Maakerale umbes
350 miljonit aastat tagasi.
Kolmest esivanemaliigist hakkas tekkima mitmeid alaliike umbes 250 – 225
miljonit aastata tagasi, Permi ajastu lõpul, mil massilise hävingu tagajärjel
suri välja 95 protsenti tollastest eluvormidest. Sellel perioodil tekkisid
tänapäevaste kahepaiksete eellased, kaasa arvatud ka konnad ja salamandrid.
Teine kahepaiksete suur areng toimus umbes 65 miljonit aastat tagasi,
kriidiajastu lõpus, mil samuti toimus suur elusolendite, kaas aravatud
dinosurused, massiline hävimine.
86 protsenti tänapäevastest konna- ja 81 protsenti salamandriliikidest
pärinevad sellel ajastul elanud viiest amfiibiliigist, kes sellest
massihävingust ellu jäid.
Kahepaiksete esiletõusule aitas kaasa eelnenud liikide massiline
väljasuremine, mille tõttu jäid mitmed eluareaalid tühjaks ja tekkisid uued
ökoloogilised nišid, kuhu ellujäänud liigid sobitusid.
Fossiilsed leiud ja DNA-analüüs näitas, et kriidiajastu lõpus toimus ka
Maakera taimestikus muutus ja tekkisid tänapäeva õistaimede eellased.
Uurijate kinnitusel võivad kahepaiksed ka järgmise massilise väljasuremise
üle elada. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
kõik galeriid
