| Suur hulk kaebajaid ei olnud rahul ka sellega, et väljaanded ei avaldanud nende vastulauset, teatas Pressinõukogu. Väljaannete põhiline eksimus tuli sellest, et üks süüdistatavatest või kritiseeritavatest osapooltest jäi ära kuulamata. Teised levinumad eksimused olid faktide kontrollimata jätmine või ebapiisav kontroll ning vastulause avaldamata jätmine. Pressinõukogu tegi eelmisel aastal 27 otsust, neist 16 õigeksmõistvat ja 11 taunivat. Kokkulepe kaebaja ning väljaande vahel saavutati kolmel korral. Tagasi tuli lükata neli kaebust, lahendita jäi kolm ning tagasi võeti üks kaebus. Lahendita jäävad kaebused juhul, kui kaebus on esitatud Pressinõukoguga mitteliitunud väljaande peale, kes koostööd teha ei soovi. Kui varasematel aastatel on mõni väljaanne kaebuste arvu poolest teistest esile tõusnud, siis mullu jaotusid kaebused ühtlaselt paljude väljaannete vahel. Kolm kaebust said ühtemoodi võrdselt Vesti Nedeli, Den za Dnjom, SL Õhtuleht, Narvskaja Gazeta, Äripäev ja Postimees. Kaks kaebust esitati Võrumaa Teataja, Eesti Päevalehe, Linnalehe ja Eesti Ekspressi peale. Ühe kaebuse said Lääne Elu, LõunaLeht, Delovõje Vedomosti, Läähe-Harju Ekspress, Maaleht, Vesti Dnja, Järva Teataja, Põhjarannik, Delfi, Just, TV3 ning Kanal 2. Eelmisel aastal sai Pressinõukogu 293 telefonipäringut ning 24 päringut e-posti teel.
Telefonipäringutest vaid kolmandik puudutas sisulisi ajakirjanduseetilisi
küsimusi, ülejäänud olid kojukande või tellimise kohta, mis aga nõukogu
pädevusse ei kuulu. Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Lisaks ajakirjanduse esindajatele on sinna kaasatud meediavälistest sektoritest pärit inimesi. Toimetas Denes Kattago, PM online |
kõik galeriid
