| Muusa pealik Tanel Veenre, miks on Muusat vaja? Kas kultuuriajakirjanduses on midagi puudu või mööda? Kindlasti mitte. Kuid valikuvõimalusi ehk ei ole piisavalt – kui õunakoogi kõrval pakkuda ka ploomikooki, ei tähenda see, et esimene oleks kuidagi halb. Ja siiski annab ajakirja formaat ja trükikvaliteet võimaluse näidata kultuurist mingeid tahke, mis muidu jääks ehk varju. «Visuaalne emotsionaalsus» võiks olla üheks Muusa märksõnaks. Sõnale «kultuuriajakiri» eelistaksin ise sõna «inspiratsiooniajakiri». Kirjandustoimetaja Indrek Mesikepp klassifitseeris Muusat kui «poppi kultuuriajakirja». See on hoopis midagi muud kui popkultuuriajakiri. Kuid päris tabav.Mida siis Muusa teeb? Juhtkirjas nimetate end vahendajaks, mitte hinnangute andjaks ega «heietajaks». Aga kuidas õrritada, meelitada ja ehmatada, kui piirdutakse vaid vahendamisega? Vahendada tuleb valikuliselt ja mittehinnangulisus ei tarvitse tähendada pelgalt faktoloogiat. Püüaksime olla teemade ja vaatenurkade osas võimalikult tolerantne. Ma ei saa kuidagi mööda sõnast «mäng» – et sellisest kollaa˛likust maailmapiltide, loomeprotsesside ja mõttekäikude paljususest tekibki Muusa. Kunsti(-loomise) emotsionaalsel ja inimlikul poolel on meie tegijate jaoks eriline koht. Need ongi teemad, mis ei mõju aegununa ka kümne aasta pärast sirvides. Eks sellise mahlaka asja tegemine, nagu Muusa seda praegu on, ole ka isemoodi loomisprotsess. Kompamine ja otsimine käib väga tihedalt selle töö juurde. Edaspidi tahaks saada üha enam verd soontesse ja pöörasust pilku, olla areeniks noortele loojatele ja näha kunsti seal, kus seda võib-olla pole harjutud alati nägema. Inspireerida neid inimesi, kes ehk iga päev kultuuriga kokku ei puutu, sellest samuti osa saama. Kultuuriajakirjade puhul tekib küsimus finantseerimisallikatest, eriti kui arvestada toimetuse suurust, ajakirja trükikvaliteeti ja autorite ringi, kes peaks honoreeritud saama. Selge – reklaamid. Kuid ajakirjas on reklaame minimaalselt. Kas ajakiri ilmub siiski erakapitali toel või on toetaja riiklik? Päris kindlasti ei saa reklaamimaht olema edaspidi nõnda väike, sest usutavasti on tekkimas ka firmasid, kes võiks olla huvitatud veidi kultuursemast auditooriumist. Muusa toetub erakapitalile. Rohkem ei tahaks täpsustada, aga rahastajatel on kogemus reklaami ja ajakirjandusega ja nad usuvad, et selline kultuuriajakiri võib reklaamiraha toel tööle hakata. (Muusat annab välja Muusa Grupp OÜ, mille aktsionärid on Krediidiinfo andmetel Merike Reino ja Kristi Tamming – toim.) Milline on Muusa aasta pärast? Sama suur? Sama värviline? Sama sisukas? Hmm, tahaks lisada veel, et sama otsiv. Värv ja suurus ei ole esmasteks eesmärkideks – pigem vahendiks, kuidas jõuda lugejani. Kuid sisu osas tahaks olla veelgi parem. Kogu me tegijatepundi säravaid pilke vaadates tundub see eesmärk üsna reaalne. Uus kultuuriajakiri Muusa • Muusa missiooniks on tuua kultuur inimesele lähemale • Erakapitalil põhinev ajakiri hakkab ilmuma üheksa korda aastas, esimene topeltnumber on 180 lehekülge paks • Muusa peatoimetaja on Tanel Veenre ja tegevtoimetaja Terje Metsavas, toimetajad Indrek Mesikepp ja Sash Uusjärv (kirjandus), Madli Pesti ja Kutt Kommel (teater), Dagmar Reinolt (film ja muusika), Maarin Mürk (kunst) • Ajakirja annab välja OÜ Muusa Grupp |
kõik galeriid
