«Maandumispaiga ümber on imestusväärne segu nii siledaid kui nurgelisi kivikamakaid, selle kallal me paari järgmise nädala jooksul töötama hakkamegi,» rääkis uudisteagentuurile AP Marsi-kulguri kaameraga tegeleva teadlasterühma juht Jim Bell.

Praegu pole teadlastel veel vähimatki aimu, millest Spiriti saadetud fotodel näha olevad kivid koosnevad.

Eriti intrigeerivaks peab Marsi-missiooni juht Steven Squyres õhukest koorikut, millega on Marsi pinnas kaetud. «See on veidralt tihedasti kokkujääv,» kirjeldas ta. «Me ei tea, mis seda koos hoiab.»

Vee ja elu otsinguil

Squyers peab võimalikuks, et Marsi pinnase tihedalt ühendatud katte tekitasid vee aurumisel maha jäänud soolad. Just vee otsinguil NASA teadlased punasel planeedil ongi.

Vesi on elu olemasolu eeltingimuseks ning peetakse võimalikuks, et praegu kuival ja külmal punasel planeedil võis kunagi olla veekogusid, alates jõgedest ning lõpetades meredega.

Praegu uurib Spirit Marsil peamiselt 144 kilomeetri laiust Gusevi kraatrit, mis moodustus ligi kolm miljardit aastat tagasi, kui Marsiga põrkus asteroid.

Gusevi kraatri pinnas on näha praod, mis teadlaste arvates võisid kunagi olla veega täidetud.

Pärast nädalapikkusi tehnilisi teste ja ettevalmistusi peaks Spirit järgmise nädala alguses oma maandumisplatvormilt lahkuma ning iidsete merede kohta käegakatsutavat tõestusmaterjali koguma asuma.

Teadlastel on seekord tublisti lootust oma küsimustele vastused saada, sest Spiriti tehtud värvilised pildid on enam kui kolm korda paremad varasematest Marsi-fotodest.

«Minu reaktsiooniks on olnud shokk ja aukartus,» tunnistas Jim Bell fotosid nähes.

Juba ainuüksi Spiriti Marsile jõudmine tähendas suurt edu: viimase neljakümne aasta vältel on enam kui pooled Marsi-missioonidest nurjunud.

NASAt tõttas seekordse saavutuse puhul telefonitsi õnnitlema isegi Ühendriikide president George W. Bush, kes kutsus Spiriti õnnestunud maandumist Ameerika avastamisvaimu uuestikinnitamiseks.

Briti teadlased püüdsid aga eile viimast korda ning tulutult Euroopa kosmoserobotiga Beagle 2 ühendust saada. Euroopa Kosmoseagentuuri Marsi-missioon on sellega läbikukkunuks tunnistatud.

Ameeriklased loodavad samas oma Marsi-edu jätkumist. Spirit on vaid üks kahest identsest NASA marsikulgurist, mille ameeriklased 820 miljonit dollarit maksva Marsi- projekti käigus teele saatsid. Spiriti kaksik Opportunity peaks Marsile jõudma 24. jaanuaril.

Kui kõik hästi läheb, peaks Opportunity võtma koha sisse Meridiaani platoole, kus arvatakse leiduvat hematiiti, mineraali, mida Maal seostatakse veega.

Aitab mõista Maad

Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv selgitab, et Marsi geoloogilise ajaloo uurimine ning võimalike elujälgede otsimine on kõige tihedamalt seotud sooviga mõista meie enda planeedi minevikku ja tulevikku.

Ehkki Spiriti maandumiskohta peetakse ammuse järve põhjaks, pole tegelikult veel sugugi kindel, kas Marsil üldse on kunagi leidunud suurtes kogustes vedelat vett.

«Ilmselt on vee kadumises mänginud olulist rolli Päike,» usub Leedjärv. «See tähendab, et samalaadsete probleemide ees võib kunagi seista ka Maa, kui Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks ning Päikese intensiivsus Maa suhtes suureneb.»

Küsimus vee leidumisest on tihedalt seotud küsimusega elu kunagisest või isegi praegusest eksistentsist Marsil. Kuid jällegi: elu jälgede avastamine Marsil on esmatähtis maise elu päritolu tundmaõppimiseks.

«Hüpotees, et elu võib olla alguse saanud kosmosest, kus komeedid kannavad keerulisi orgaanilisi molekule, tundub mõistlik olevat,» arutleb Leedjärv. «Maa ja Marsi oletatav elu võiksid olla ühise päritoluga.»

Marsi-ekspeditsioone sageli kimbutava ebaõnne põhjuseks nimetab Leedjärv ennekõike asjaolu, et erinevalt teistest planeetidest Marsile ka lennatakse palju ning iga missioon pälvib ühiskonnas suurt tähelepanu. Kuid kes palju teeb, sel palju juhtub.

Eesti astronoomidele on Marsi-uudised siiski mitte töö-, vaid huviobjekt. Tõravere ja Tartu kabinettides tegeldakse juba aastakümneid kosmoloogia fundamentaalküsimustega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.82