|
«Meil on kultuuriministriga kokkulepe, et vähemalt jõuludeni lammutustöid ei
alustata ning me peame sellest kokkuleppest kindlasti kinni,» ütles Kompus.
Kompuse sõnul algasid ehituse ettevalmistustööd nädal tagasi.
Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula teatas täna, et Uus
Sakala on alustanud Sakala keskuse siseruumides jõulisi lammutustöid.
Hallas-Murula sõnul on maha võetud puitpaneele, konteinerisse on
visatud fuajeede ja saali eritellimusena valminud terasest
interjöörielemente.
Kompuse sõnul ei vasta need väited tõele.
«Kindlasti ei kahjustata mingeid väärtuslikke interjööridetaile, vastupidi
need konserveeritakse edaspidiseks kasutamiseks,» kommenteeris Kompus.
Töö käigus visatakse küll ära lahtist prahti ja amortiseerunud mööblit, kuid
lühtrid, siseuksed ja muu väärtuslik säilitatakse hoolikalt, lisas ta.
Karin Hallas-Murula tänast avaldust kommenteerides ütles Kompus, et tegemist
on täiesti alusetu laimuga. «Tegemist on intrigaaniga, kes on ka varem korduvalt
Sakala keskuse teemal väärinfot levitanud,» lisas Kompus.
Muinsuskaitse nõukogu juures tegutsev arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu
tegi ettepaneku võtta Sakala keskus ajutise kaitse alla. Muinsuskaitseamet seda
vajalikuks ei pea.
Eksperdid tegid eelmisel nädalal ettepaneku võtta Sakala keskus ajutise
kaitse alla, mis tähendab, et hoonet ei saa kuni kuus kuud lammutada, sest sel
ajal analüüsitaks põhjalikult hoone interjööri väärtust.
Ekspertnõukogu põhjendaski oma ettepanekut just vajadusega säilitada keskuse
siseilme.
Senise kava kohaselt on uude Sakala keskusesse plaanis ehitada ligikaudu 17
000 ruutmeetrit kultuurifunktsioonidega pindasid.
Kavas on rajada kultuuri-, konverentsi- ja vaba aja keskus koos 1800-kohalise
multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii,
džässiklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
