Kunstniku nägemus Maa poole liikuvast Aphopise nimelisest hiigelasteroidist. Foto: Repro

390-meetrise läbimõõduga asteroid sai nime egiptuse mütoloogilise tegelase Aphopise järgi, keda tuntakse kui maailma hävitajat.

USA kosmoseagentuuri NASA andmetel on asteroidi Maa suunas liikumise kiirus selline, et kokkupõrge maaga võib toimuda 31 aasta pärast, 2036. aastal.

Alates juunist jälgitud asteroid Aphopis on detsembri algusest alates hoolikama järelevalve all, sest viimaste arvutuste kohaselt võib kokkupõrge toimuda juba 2029. aastal.

Torino kümnepallisel skaalal, millega mõõdetaks asteroidide ja Maa kokkupõrke võimalusi, asetavad teadlased Aphopise number nelja peale.

Kui kümme tähendab kokkupõrget ja katastroofi, siis neli tähendab veel võimalust, et kokkupõrge on väike või see ainult riivab Maa atmosfääri.

Teadlaste arvates on Aphopise ja Maa kokkupõrke võimalus üks kolmekümne seitsme vastu.

Iirimaa Belfasti ülikooli teadlane Alan Fitzsimmons ütles, et kui asteroid 13. aprillil 2029 möödub maakerast liiga lähedalt, võib Maa selle tõttu muuta oma orbiiti.

«On väike võimalus, et nimetatud asteroid läbib nii nimetatud «lukuaugu», mille tõttu Maa gravitatsioon muutub. Gravitatsiooni muutumine omakorda muudab asteroidi kurssi ning 2036. aastaks võib see uuesti Maa atmosfääri jõuda,» selgitas Fitzsimmons.

Rahvusvaheline teadlastegrupp on juba välja töötanud mitmeid plaane, kuidas Aphopise-nimelist asteroidi kõrvale juhtida või kahjutuks teha.

Euroopa Komoseagentuur (EKA) on välja töötanud satelliitide ja rakettide võrgustiku, mille asteroidiga kokkupõrgete tulemusel peaks taevakeha oma orbiiti muutma.

EKA-l on kavas käivitada ka missioon Don Quiote, kus kaks satelliiti saadetakse asteroidi poole teele. Esimene neist, Hidalgo peaks suure kiirusega põrkama asteroidiga kokku ning sellega muutma tema orbiiti.

Teine, Sancho peaks aga mõõtma, kas ja kui palju orbiit muutus ning kas see on veel Maale ohtlik.

Septembris käivitati Šotimaa Galsgow ülikoolis arvutisimulatsioonide laboratoorium, mis võimaldab läbi vaadata kõik võimalikud asteroidi orbiidi ja Maa kokkupõrke variandid.

NASA arvates peaks viimased kokkupõrke ettevalmistused olema tehtud 2013. aastaks ning 2029. aastaks on astronoomidel kindlalt teada, kas 2036. aasta kokkupõrge toimub.

Asteroidi ja Maa kokkupõrkel eraldub umbes 100.000 korda rohkem energiat kui Hiroshima tuumaplahvatuses.

Otseselt hävineks tuhandeid ruutkilomeetreid maad ning atmosfääri paiskunud plahvatusjääkide tõttu on ülejäänud Maal elu ohus.

Hiljuti Suurbritannias toimunud maalähedaste kosmoseobjektide teemalisel konverentsil hoiatasid teadlased, et väga vähe aega on jäänud asteroidi hävitamiseks või teelt kõrvale suunamiseks.

Suurbritannia meteoriidiekspert Monica Grady kinnitas, et küsimuse pole selles, kas meteoriit põrkab Maaga kokku, vaid millal.

«Maa atmosfääri jõuab aasta jooksul sadu väiksemaid meteoriiditükke, kuid tavaliselt suudab Maa magnetväli need kursilt kõrvale kallutada. Maalähedased kosmoseobjektid suurusega kuni üks kilomeeter põrkuvad Maaga kokku paarisaja tuhande aastase intervalliga,» kinnitas Grady.

Massilist väljasuremist põhjustavad kuni kuue kilomeetri suurused objektid aga põrkuvad Maaga umbes sadade miljonite aastate järel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.76