| |
|
 |
Foto: PM |
|
Uuring: Lapsele kulub kuus 2500 krooni
(97)
08.12.2004 15:13
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eesti keskmisest kõrgema sissetulekuga peredes kulub
ühes kuus lapsele ligikaudu 2500 krooni, kusjuures kõige suurem kuluallikas on
toit, veidi vähem kulub hobidele ja vabale ajale. Väikelinnades on kulud suuremad kui suurlinnades.
Kõigist kulutustest kulub toidule keskmiselt 842, sealhulgas kodus söömiseks 625 ning väljas ehk koolis ja lasteaias söömiseks 217 krooni, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust.
Isiklikest kulutustest kulub kõige enam ehk kuni 500 krooni harrastustele ja vabale ajale ning ligi poole vähem garderoobile. Lisanduvad isikliku hügieeni ja tervishoiukulud.
Ühiskuludest läheb enim, ligikaudu 150-200 krooni eluasemele ning sama palju nii sideteenustele kui ka transpordile, lisanduvad veel lasteaia- ja lapsehoidjatasud ning kodukulud.
Linnas on kulud suuremad eluasemele ja sideteenustele, kuid maaelanikel kulub linlastest oluliselt rohkem raha transpordile. Vaba aja kulutused on maal ja linnas enam-vähem sarnased.
Uuringu autori Ene-Margit Tiidu sõnul sõltuvad lastele tehtavad kulutused vanusest, kuid ei varieeru eriti suurelt elukohati.
Siiski näitab tulemus üllatuslikult, et väikelinnades on kulud suuremad kui suurlinnades.
Tiit peab selle põhjuseks oletuslikult seda, et suurlinnades on võimalik valida rohkem odavamaid ostukohti, kuid väikelinnades on kauplusi vähem.
Maal kulus lapsele keskmiselt kogu Eesti keskmisest 2500 kroonist 50 krooni vähem.
Pere poolt toidule tehtavate kulutuste puhul domineerivad lihatooted 22 protsendi ja piimatooted 13 protsendiga.
Kolmandal kohal on kaheksa protsendiga väljaspool kodu söömine, mis on uuringu läbiviija sõnul nii kõrge seepärast, et sinna alla loetakse ka koolitoit.
Kulud sõltuvad lapse vanusest, näiteks toidukulutuste osas eelkooliealise lapsega peres lihasöömine väheneb ning vanema lapse puhul kasvab.
Ligi pooltes peredes kasutatavatest köögiviljadest ja puuviljadest ning 5-10 protsenti munadest, meest ning piima-, liha- ja kalatoodetest saadakse omatoodanguna ehk kas ise kasvatatuna või sugulastelt.
Tiidu sõnul ei ole selle küsimuse puhul suurt vahet maa- ja linnaelanike vastustes, peamine erinevus puudutab piimatooteid, mida linnas saadakse rohkem kauplusest.
Garderoobikaupadele kuluvad summad on laste puhul kuni 10. eluaastani täiskasvanute omadest veidi väiksemad ning seejärel tõusevad täiskasvanutest oluliselt suuremaks.
Hariduskulud on laste puhul täiskasvanute omadest kõvasti väiksemad, kuna hariduskulude hulka ei loeta üldhariduskoolivahenditele kuluvat raha, rääkis Tiit.
Hariduskulud suurenevad üldhariduskooli lõpus, kui asutakse õppima tasulisse kõrgkooli.
Transpordi- ja sidekulud on täiskasvanutel lastest märkimisväärselt suuremad, harrastuskulud aga laste puhul oluliselt suuremad kui täiskasvanutel.
Uuringus kasutati keskmisest kõrgema sissetulekuga peredelt kogutud andmeid.
Maksimaalselt arvestati uuringus peresid, kus sissetulek oli inimese kohta 12.500 krooni kuus.
Erandkorras arvestati uuringus lasteks ka 19-20-aastased vanematekodus elavad noored.
|
Tee koduleheks
