Koolitund Liivalaia Gümnaasiumis Foto: Toomas Huik

Kevadel Tallinna lastevanemate seas läbi viidud uuringust selgus, et kõrghariduse ja kõrgema sotsiaalse staatusega vanemad valivad lapsele teeninduspiirkonnata kooli, arvestades kooli akadeemilist taset ja lapse tulevikku.

Nende hinnangul peaks kool tagama lapsele hakkamasaamise elus ning nad hindavad oma lapse koolis õpetajate nõudlikkust ja oma aine tundmist, head klassijuhatajat, pädevat direktorit ning juhtkonda.

Kesk- ja keskeriharidusega ning pigem töölisklassi kuuluvad vanemad panevad lapse teeninduspiirkonnaga kooli, lähtudes lapse hetkelisest mugavusest kooli koduläheduse ja hommikupoolsete tundide ning lapse enda soovi tõttu.

Oma lapse koolis hindavad nad pikapäevarühma, psühholoogi/sotsiaaltöötaja ja logopeedi olemasolu, väikseid klasse ja ühes vahetuses töötamist.

«Teisisõnu on laste hariduslik kihistumine vanemate hariduse ja ametialase staatuse järgi Tallinna koolides paika pandud juba esimesest klassist alates,» seisab Eda Heinla, Ene Pilli ja Rutt Tambeti läbi viidud uuringus, mis käsitles Tallinna üldhariduskoolide õpilaste vanemate rahulolu kooliga.

Valmisolekut lapse kooli vahetada avaldavad kõige enam eestikeelsete teeninduspiirkonnata koolide lapsevanemad, tuues põhjuseks rahulolematuse kooli õpetamise tasemega ning elukoha vahetuse.

Samas peavad teeninduspiirkonnata koolides õppivate laste vanemad oma laste koolikoormust suuremaks kui teeninduspiirkonnaga koolides õppivate laste vanemad. Lapsevanemate vastuste järgi suureneb koolikoormus vanemates klassides.

Mida suurem on koolikoormus, seda rohkem läheb tarvis kooliväliseid järeleaitamistunde. Lapsevanemate vastuste põhjal on neid vajanud ligi kolmandik lastest.

Järeleaitamist vajavad rohkem venekeelse õppekeelega koolide lapsed, kellel on kõige enam probleeme inglise keelega. Eesti õppekeelega lastel on enim probleeme matemaatikaga.

Kui eestikeelsed lapsevanemad ootavad koolilt lisaks teadmistele pigem vaimseid oskusi, siis venekeelsed lapsevanemad peavad oluliseks ka kasvatust ja distsipliini.

Vanemate jaoks on koolis oluline arvutiklassi ja kooliarsti olemasolu ning algklassides ka koolitöö ühes vahetuses ja pikapäevarühm.

Enim muret valmistavad lapsevanematele suured klassid ja kooliruumide korrasolek, samuti koolivägivald ja laste erinevuste mittearvestamine õpetajate poolt.

Ligi kolmandiku vanemate hinnangul on nende laste koolis probleeme vägivalla ja uimastitega, samas pöörduvad vanemad neis küsimustes kooli poole harva.

«Tulemused viitavad sellele, et lapsevanemad ei taha sekkuda koolikiusamise, laste suitsetamise ja uimastite tarbimise probleemi seni, kuni tegemist ei ole otseselt oma lapsega,» seisab uuringu kokkuvõttes.

Peamiselt pöörduvad vanemad kooli juhtkonna poole lapse õppeedukuse ja käitumise ning lapsevanematele korraldatavate ürituste ja kooli poolt pakutavate huvitegevuste pärast.

Kooli hoolekogus soovis osaleda kaheksa protsenti küsitluses osalenud lapsevanematest. Enamik mittesoovijatest põhjendas seda ajapuudusega.

Uuringus osales 766 lapsevanemat. Vastajate seas olid kahe piirkonnata kooli ja seitsme piirkonnaga kooli lapsevanemad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.44