Enamik teismelisi lapsevanemaid on küll otsusega rahul ning kiidavad oma perekonnaelu, ent varakult alustatud kooselu lapse isaga sageli püsima ei jää, ning veelgi enam – noorelt pereelu alustanutel on oht peatselt uuesti rasestuda.Üks 17-aastane peatselt emaks saav neiu tunnistas Postimehele: «Minu arust on üsna tänapäevane, et noored tahavadki noorelt lapsi saada ja neil on olemas oma perekond.» Selle anonüümsust palunud koolinoore jaoks oli aeg lapse saamiseks küpseks pool aastat tagasi. Selleks ajaks oli ta tulevase lapse isaga elanud koos pool aastat. «See oli meie ühine ja läbimõeldud otsus,» rääkis neiu. Kuid seda, miks nii noortel lapsesoov tekkis, ei osanudki ta põhjendada. «Tuli lihtsalt tahtmine,» ütles ta. Noor pere elab tüdruku ema juures ja peatse vanaema suhtumine on olnud igati toetav. «Eks ta alguses oli üllatunud, aga leidis, et mis ta ikka teha saab ja nüüd on temast palju abi,» rääkis tulevane ema. Veebruaris sündivale lapsele mõeldes on neiu optimistlik. «Ma olen õnnelik ja kuigi see aasta jäi koolis vahele, olen otsustanud järgmine aasta kooli tagasi minna ja usun, et saan kõigega hakkama.»
Välk selgest taevast Teine lugu räägib 39-aastaselt vanaemaks saanud naisest, kes tunnistas, et teda tabas 16-aastase tütre lapseootus sõna otsese mõttes nagu välk selgest taevast. «Ma tõesti ei saanud aru, et ta on rase, ja sain lapsest teada alles siis, kui ta oli sünnitusmajas,» rääkis ta. Üheks põhjuseks, miks tütre lapseootus kahe silma vahele jäi, pidas naine seda, et ootas ka ise samal ajal last. «Ta küsis palju raseduse ja sünnituse kohta, aga arvasin, et ta tunneb minu raseduse vastu huvi,» rääkis ta Postimehele. Praeguseks on väikese vahega sündinud lapsed kolmeaastased ning noor vanaema eluga rahul. Tütrega kahe peale sai jagatud lapsehoidmist, varem kooliskäimisega kimpus olnud tüdruk muutus emana kohusetundlikumaks, lõpetas põhikooli, leidis endale töökoha ja esialgu konarlikult kulgenud suhtest lapse isaga on saanud nüüdseks püsisuhe.
Küsitluste järgi ongi kolmveerand sünnituse kasuks otsustanud verinoori emasid oma emastaatusega rahul. Rohkem kui pooled neist kasvatavad last koos elukaaslasega, kelleks siiski paljudel juhtudel ei ole lapse isa, sest noorelt loodud suhted ei jää enamasti püsima. Statistika järgi jääb Eestis teismelisi sünnitajaid järjest vähemaks, kuid seda peamiselt 17–19-aastaste seas. Verinoori, alla 16-aastaseid, on läbi aastate olnud üsna samapalju – keskmiselt paarkümmend aastas. Mitu last järjest Uuringute järgi on suureks murekohaks alaealiste rasestumine lühikese ajavahega. Kahe aasta jooksul rasestub uuesti ligi 35 protsenti teismelistest emadest. Statistika järgi sünnitas 1997. aastal üks alla 16-aastane ema juba teise lapse. 16–19-aastaste seas oli möödunud ja ülemöödunud aastal teise lapse sünnitajaid 68.
Kolmanda lapse tõi möödunud aastal ilmale kaks ja ülemöödunud aastal neli alla 19-aastast naist. Puberteediealiste rasedate nõustamisega aastaid tegelenud seksuaaltervise liidu naistearsti Kai Haldre hinnangul on selle põhjuseks teismeeale iseloomulik veendumus, et oht rasestuda ei puuduta neid. Haldre hinnangul kumab pea kõikidest lugudest välja sarnane muster. Varakult emaks saajate endi ema on neid noorelt sünnitanud; nad on kasvanud peres, kus haridustase on madalam; mõni pereliige on vägivaldne ning pere elab vaeselt; sageli on noort ema kasvatanud üksikema. «Aga muidugi ei kehti see alati, olen rääkinud tüdrukutega, kelle käest esimese hooga ei taipagi küsida tema enda perekonnaseisu kohta, ja siis ta ütleb, et loomulikult on ta abielus ja laps oli planeeritud,» märkis Haldre. Otsivad armastust Siiski on teismeeas pereloomise taga Haldre sõnul reeglina sageli soov leida seda, millest endal lapsepõlves puudu jäi. «Otsitakse armastust ja lähedust oma lapses,» sõnas Haldre. MTÜ Caritas Eesti ja Tallinna Vanalinna hariduskolleegium on Eestis praegu ainsad, kes on organisatsioonina pannud õla alla sellele, et kooliealised emad saaks lapse kõrvalt õppimist jätkata. Selleks on Tallinna vanalinnas ruumid, kus kaks palgalist lapsehoidjat hoiavad tundide ajal noorte emade pisipõnne. Praegu õpib koolis 12 noort ema.
Caritasest on viie tegutsemisaasta jooksul saanud abi ligi 25 tüdrukut, neist noorimad 13–14-aastased, keskmiselt 16–17-aastased. Isad ühingusse ei satu, kuid Caritas Eesti projektijuhi Karin Laansoo sõnul on tüdrukute jutust selgunud, et nad on kas sama noored kui tüdrukud või siis märgatavalt vanemad – 25–30-aastased. Laansoo nentis, et paarisuhted lapse isaga ei jää samas tihti püsima, kuid siiski on ühingul ka rõõmustavaid näiteid noorte vanemate küpsest käitumisest. Lapssünnitajad • Eestis, Lätis ja Leedus on teismelisi sünnitajaid olnud läbi aastate üsna ühepalju. Pärast iseseisvumist oli kõigis kolmes riigis noorte sünnitajate protsent küllalt kõrge. 1992. aastal oli neid Eestis üle 14%, praeguseks on see näitaja vähenenud pea poole võrra. 2005. aastal oli alaealisi emasid Eestis 7,8%, mis on pea samal tasemel varasema Euroopa musta lamba Inglismaaga.
• Kõige vähem on teismelisi emasid Norras, Hollandis ja Rootsis. Neist viimases vaid 1,8%. Ka Soomes on teismeliste sünnitajate osa Balti riikidest märgatavalt väiksem, 3,3%. • 16–19-aastaseid sünnitajaid on Eestis viimasel viiel aastal olnud keskmiselt 1000, rasedusi aastas ligi 2500. Allikas: Madli Prikk, diplomitöö, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž
sotsiaalvaldkond / statistikaamet Teismelised emad on optimistlikud 17-aastaselt sünnitanu: Kuigi olen abordi pooldaja, ei suudaks ma seda ise teha. Olen ka alati tahtnud noorelt emaks saada, ma lihtsalt ei uskunud, et leian nii vara enda kõrvale inimese, kellega see unistus täituks. Armastus oli ja on suur ning laps selle loomulik tagajärg. 16-aastaselt sünnitanu: Oli erinevaid suhtumisi, mõni õpetaja ei teinud teist nägugi, aga mõni jälle oli väga vihane ja ei arvanud hästi. Kaasõpilaste seas oli nii, et näidati näpuga, et ta on üheksandast ja rase, aga ega see mind ka ei huvitanud, rohkem naljakas oli. 15-aastaselt sünnitanu: Unustasin oma pahad harjumused. Ta (laps) oli lihtsalt nii nunnu. 16-aastaselt sünnitanu: Arvan, et alaealisena sünnitanud tüdruk võib olla suurepärane ema. Raskem on tulla toime majanduslikult ning ehk ka emotsionaalselt, sest konflikte ümbritseva maailmaga võib olla palju. 17-aastaselt sünnitanu: Lapse sünd tuli minu jaoks õigel ajal, kuna ilma selleta oleks minu tee viinud vaid alla. Praegu on mul imeline perekond ja stiimul edasipüüdmiseks. 16-aastaselt sünnitanu: Kuigi ma ei ela lapse isaga, olen õnnelik, kuna leidsin mehe, kes meid mõlemaid armastab.
|
