|
Maliki ütles telekanali korrespondendile, et kui apellatsioonikohus kinnitab
Saddami kohtuotsuse, siis on selle täideviimine valitsuse vastutusel. Ta
toonitas, et hukkamisotsuse elluviimist ei saa mõjutada rahvusvaheline
surve.
«Me soovime, et kogu maailm austaks Iraagi juriidilist tahet,» märkis
peaminister. «Ma arvan, et hukkamisotsus viiakse ellu juba enne selle aasta
lõppu,» lisas ta seejärel.
Saddamile ja kahele tema lähikondlasele mõisteti surmanuhtlus 148
šiiidi tapmise eest Dujaili väikelinnas 1982. aastal, millega sooviti
sealseid elanikke karistada Iraagi tollasele liidrile tehtud atentaadikatse
pärast.
Saddami üle peetakse samal ajal veel teist kohtuprotsessi
seoses kurdide vastu 1980. aastate lõpus korraldatud sõjalise kampaaniaga,
milles hukkus üle 180 000 inimese.
Sellel protsessil süüdistatakse Iraagi eksliidrit genotsiidis, mille
eest teda ähvardab samuti surmanuhtlus.
Hetkel pole veel teada, kas Iraagi praegused võimud ootavad ära ka kurdide
protsessi lõpplahendi, enne kui Husseini hukkamisotsus täide viiakse.
Iraagi seaduste järgi saadetakse süüdimõistev otsus automaatselt edasi
apellatsioonikohtusse, kui kohtualusele määratakse karistuseks surmanuhtlus.
Algse otsuse kehtima jäämise korral, peavad võimud hukkamisotsuse ellu viima 30
päeva jooksul.
Surmamõistetud saadetakse Iraagis tavaliselt võlla, mahalaskmisega
karistatakse riigi seaduste järgi ainult sõjaväelasi. Saddamile määrati
karistuseks surm poomise läbi, ehkki ta ise nõudis enda
mahalaskmist. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
