«Kas mardipäev ei või siis rutem kätte jõuda? Ma ju nii ootan seda!»

Kui karuste põskede ja habemega ehitud mask eest langeb, ilmub nähtavale blondide lokkidega kena tütarlaps, Ursula nimeks. Ta on silmanähtavalt uhke oma äsjavalminud maski üle, mille liimitriibud pole korralikult kuivadagi jõudnud, ning kinnitab, et mardijooks on üks lahedamaid ettevõtmisi üldse.

«Siis saab tasuta kommi,» põhjendab tüdruk veenvalt. «Lähen pühapäeval kindlasti marti jooksma - laulan, tantsin ja mängin inimestele viiulit. Klaverit ei saa ju kaasa tassida.»

Nagu 3. klassi õpilane Ursula Roomere, nii olid ka kõik ülejäänud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi lapsed selle nädala käsitöötundides mardimaskide meisterdamisega ametis. Olulisima mardisandi-retke sihtkohad on neil samuti teada - Riigikogu ja justiitsministeerium.

Ministeeriumirahvalt palutakse kinnisvaravaidluste märklauaks muutunud kooli allesjätmist, Riigikogus laulmas-tantsimas käimine on vanalinna kooli jaoks juba iga-aastane traditsioon. Kolmanda klassi tüdrukud võivad sellest vahvast kombest lõputult rääkida:

«Eelmisel aastal läksime kooli juurest Toompeale, maskid ees, kogu aeg laulsime mardilaule. Meid oli hästi palju, peaaegu kõik klassid. Inimesed tänaval vaatasid meid nagu lollakaid, aga osa tuli meiega isegi kaasa. Hästi külm oli, käed olid lausa sinised.

Üks poiss oli oma maskile silmaaugud valesse kohta teinud, nii et ta ei näinud üldse välja ja kukkus kogu aeg kummuli. Toompeal laulsime värava taga, et laske mardid sisse, siis läksime suurde saali, kus olid poliitikud. Nad laulsid meiega natuke kaasa ja andsid Riigikogu lutsukommi, seda kuskilt osta ei saa.»

Hariduskolleegiumi kunstiõpetaja Pille Õnnepalu näpunäited maski meisterdamiseks on lihtsad. Võtke tugevamat paberit, nahka või pappi, joonistage sellele maski kuju ja pärast oma silmavahe mõõtmist ka silmad. Mask võib katta terve näo või ainult poole.

«Aga unustage hetkeks kõik vampiirid, batmanid ja teised filmitegelased ning katsuge ise mõni põnev nägu välja mõelda,» rõhutab Õnnepalu. Mispeale hakkavad klassis sündima sarvilised, turrisjuukselised, suurekõrvalised maskid - ühed rõõmsad, teised kurvad, kolmandad sootuks tigedad.

Siis tuleb mask välja lõigata ning kaunistama asuda - võib värvida pliiatsite, guashshide või teiste värvidega, kleepida peale mis tahes materjale villast hõbepaberini, põimida maskiäärtesse lõngajuppidest juukseid. Rõivavaliku osas ilmutavad teadlikkust taas tüdrukud:

«Marti jooksma minnes paneme selga igasugused kaltsud, lotakad ja vanad riided, isa vanad püksid. Plekid võivad ka peal olla. Mask kindlasti ees, habeme kleebin ka ette. Kui ma oma tädi juures mardisandiks käisin, siis ta ei tundnudki mind ära.

Sel aastal lähen vanaema juurde marti jooksma, ta elab 16-korruselises majas ja ma tahan kõik korterid läbi käia. Mängime pille, laulame ja tantsime, oleme koolis juba hulga mardilaule selgeks õppinud.»

Lapsed võtavad maskitegu täie tõsidusega. 4. klassi Märt lööb pea kolksuga lauaplaadile pandud papitükile ja visandab pliiatsiga selle piirjooned. Dan sobrab pikalt vildi-, villa- ja riidejääkide kastis ning passitab leitud karvatüki maskile kitsehabemeks.

Iseäranis tähtis töö on maski väljalõikamine - kui üks poistest on paberinoaga ametis, seisavad neli poissi tiheda müürina tema ümber.

Aukude ja kinnituspaelte tegemisel on õpetaja abiks ning korraga on ontlike õpilaste asemel klassis trobikond naljakaid vanamehi. Keskaegsest kloostritele andidekorjamisest alguse saanud mardijooks võib jälle alata. Ning nagu vanalinna kooli lapsed üksteise võidu kinnitavad, on nendegi kodudes mardiõhtu külaliste jaoks üht-teist varuks:

«Kui ma veel lasteaias käisin, siis ei käinud keegi meil marti jooksmas, nüüd käiakse ühe õhtu jooksul kümme korda. Ostame igaks juhuks alati koju komme ja mandariine valmis, mandariinid on ju hästi tervislikud.

Olen juba kuueaastasest saadik mardisandiks käinud, ühel korral sain niipalju Snickerseid, mandariine, õunu ja komme, et 60 sentimeetri kõrgune kott sai täitsa täis. Ühele tüdrukule anti 10 krooni, aga kompvekid on ikka etemad.»

Mardipäev

• Mardipäev, mida peetakse 10. novembril, on oma nime saanud 1483. aasta samal päeval sündinud Martin Lutheri järgi.

• Sel päeval söödi hanepraadi, küpsetati vorsti, verekäkke ja karaskit, pruuliti õlu.

• Majast majja käisid mardisandid, kes laulsid, tantsisid, soovisid karja- ja viljaõnne. Kui võõrustajad martidele kinke ei andnud, tabas neid häda ja ikaldus.

• Mardipäeva ilma järgi ennustati tuleviku ilma. Kui lumi on maas, järgneb hea vilja-aasta ja rohke õunasaak. Kui mardipäev on vihmane ja udune, tuleb talv pehme ja suure lumega, suvi vilu ja vihmane. Kui ilm on ilus, tuleb korralik heinasaak ja soe suvi.

alli

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.78