|
Koostööleping sätestab muu hulgas, et igal kaitseliidu maleval on
ööpäevaringne kontaktnumber häirekeskusega ühenduseks. Kaitseliidu
päästeoperatsiooni käigus kantud kulud kompenseerib hiljem päästeamet, vahendas
«Aktuaalne kaamera».
«Oleks huvitatud, et kaitseliit panustaks päästeoperatsioonidesse mitte
üksikuid inimesi, vaid teatud üksusi, mooduleid,» ütles päästeameti peadirektor
Kalev Timberg.
Et rakendada terveid kaitseliidu üksusi pikema aja vältel, tuleb muuta
seadust, ütles kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.
«Praegu on vabatahtlike osalemine päästetöödel 24 tundi järjestikku
reguleerimata,» rääkis Lumiste. «Kuid kaitseministeerium näitab initsiatiivi, et
seaduse kitsaskohad lahendatud saaksid.»
Samuti on tööandjad on harjunud, et kaitseliitlasest töötajad aeg-ajalt
nädalaks õppustele lähevad. Selle eest maksab riik 500 krooni. Probleem
maksmisega tekib, kui suurtulekahju peaks kestma nädalaid.
«Kõik on vabatahtlikud. Vabast ajast veel saame neid tasustada, aga tööajast
ja töö pealt ei saa me neid ära kutsuda,» rääkis ASi Tootsi Turvas
jaoskonnajuhataja Andres Rüüberg. «See on ikkagi vaja seadustega paika
panna.»
Tänavu juunis Sooniste rabapõlengu ajal oli päästeametil abiks iga päev
paar-kolmkümmend vabatahtlikku. Neist 10-15 olid kaitseliitlased. Ülejäänud
tulid Eestimaa Looduse Fondist, Väike-Maarja päästekoolist ja Harju
reservpäästerühmast. |
