Keskerakond võidab rahaliselt juba järgmisel aastal, mil Riigikokku pääsenud kuue erakonna vahel läheb riigi toetusena jagamisele mitte enam 20 miljonit krooni, nagu viimasel kolmel aastal on olnud, vaid juba 60 miljonit krooni ehk kolm korda enam.

Samal teemal: Mis juhtub 2006. aastal? GRAAFIK: Riik tagab parteidele stabiilse rahastamise

Keskpartei hea positsiooni põhjuseks on asjaolu, et justiitsministeeriumis ette valmistatud erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu järgi muutub kriteerium, mille järgi parteid riigilt raha saavad.

Firmade rahast ilma

Praegu käib rahajagamine vastavalt Riigikogus saadud kohtade arvule, tulevikus võetakse aga arvesse erakonnale antud häälte hulk.

Seejuures on riigilt raha saamiseks vajalik üleriigiliselt vähemalt viie protsendi häälte kogumine, seega näiteks Riigikogu valimistel isikumandaadi saamine erakonnale riigieelarvest raha ei kindlusta.

Nii tekibki olukord, kus Riigikogu praeguse koosseisu järgi hakkab Keskerakond (125 709 häält) saama rohkem raha kui Res Publica (121 856 häält), kuigi mõlemal on võrdselt 28 kohta.

Praeguse kava järgi ei tohiks Riigikokku pääsenud kuus erakonda - Res Publica, Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Isamaaliit ja Mõõdukad - 2004. aasta 1. jaanuarist enam võtta vastu firmade annetusi.

Eelnõu väljatöötaja, justiitsministeeriumi õigusloome osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Oliver Kask selgitas, et annetusi ei saa enam Riigikokku saanud parteidele teha mitte üksnes äriühingud, vaid ka mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Põhjenduseks tõi ta selle, et nende kaudu oleks vastasel korral võimalik varjatud annetuste tegemine.

«Iga annetuse taga peaks olema identifitseeritav inimene,» märkis Kask. «Selline muudatus on jätkuks erakonna tegevuse avalikkuse suurendamisel.»

Riigieelarvelise toetuse kasv ongi mõeldud kompenseerima seda ettevõtete toetuste nn ärakukkumist.

Eelarve loogika järgi on 2005. aastaks eraldada kavatsetav summa suurem kui 60 miljonit krooni ehk lähiaastatel saavad Riigikogus esindatud parteid kokku jagamiseks ligi 150 miljonit krooni. Seda on rohkem kui viimase seitsme aasta jooksul kokku.

Need erakonnad, kes jäävad Riigikogu ukse taha, võivad ka edaspidi ettevõtetelt annetusi saada.

Esialgu kavatses koalitsioon keelustada äriühingute annetused ka Riigikokku mitte pääsenud erakondadele.

Õiguskantsler Allar Jõks juhtis aga tähelepanu sellest tulenevale ohule: nn uutel tulijatel oleks väga raske kampaaniaks ja tegevuseks raha leida ning see oleks omakorda tekitanud poliitikas suletud süsteemi.

Rahastamiseelnõus on kõigile erakondadele keelatud välisorganisatsioonidelt laekuvad annetused, et kaitsta riigi julgeolekut poliitilise korruptsiooni eest.

Lubatud ei ole ka toetused Euroopa Liidu institutsioonidelt.

Kohalikud hääled tähtsad

Täiesti uudse lahendusena näeb seaduseelnõu ette, et lisaks Riigikogu valimise tulemusele hakatakse alates 2006. aastast raha jagamisel arvesse võtma ka kohaliku omavalitsuse volikogude valimise tulemust.

Enne 2006. aastat saavad riigieelarvest raha ainult need erakonnad, kes on Riigikogus, ja kogu summa jaotatakse nende vahel.

Uue korra rakendumisel jaotataks aga Riigikogu valimise tulemuse põhjal vaid pool eraldatud toetusrahast. Teine pool jaotataks kohalike valimiste tulemuste põhjal.

Seega ei mängi valimisaktiivsuse erinevused Riigikogu või kohalikel valimistel toetuse määramisel mingit rolli.

Kui 2006. aastal oleks riigieelarves parteidele ette nähtud kokku 80 miljonit krooni, siis 40 miljonit läheks jagamisele parlamenti pääsenud parteide vahel häälte alusel.

Ülejäänud 40 miljonit krooni läheks aga jaotamisele nende erakondade vahel, kes said kohalikel valimistel rohkem kui 5 protsenti kõigist antud häältest.

Maksimaalse rahastamise tagamiseks peab erakond seega olema ühtlaselt tugev nii Riigikogu valimistel kui ka kohalikel valimistel.

Eelnõuga on ette nähtud, et erakondade rahastamise järelevalve on Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ülesanne.

Justiitsministri nõunik Ero Liivik (Res Publica) ei osanud eile Postimehele öelda, kas võimuliidul on kavas välja mõelda mingi skeem, mille kaudu riik jagaks raha 2006. aastal presidendivalimistel ametlikult registreeritud kandidaatidele, et nood saaksid oma kampaaniat teha.

Riigikogu menetluses on praegu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sätestaks presidendi otsevalimised. Nende sisseseadmist on lubanud Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit oma koalitsioonileppes.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4