Lisaks palgakasvule on järgmise aasta head uudised tulumaksu alanemine, maksuvaba miinimumi suurenemine ning tulumaksuvabastus alates esimesest lapsest. Ehkki reaalpalk, st brutopalk, kust on maha arvestatud inflatsiooni mõju, peaks rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kasvama eesootaval aastal seitse protsenti kopikatega, tasub enne järgmise liisingulepingu sõlmimist meenutada üht suurt tabeliterägastikku – valitsuse maksumuudatuste paketti.Rekordiline inflatsioon Miski peale sideteenuste pole viimastel aastatel odavamaks läinud ning inflatsioon – tõsiasi, et praegu saad saja krooni eest vähem kola osta kui aasta tagasi – pole üksnes meie eurota jäämise põhjus, vaid tekitab ka üha rohkem küsimusi krooni-euro kursi õigustatuse suhtes. See omakorda tähendab, et tabusõna «devalveerimine», mida veel aastakese eest julgeti üksnes arglikult sosistada, kõlab mõnest suust juba üsna valjult. Kui veel südasuvel ennustas riik, et järgmisel aastal sööb inflatsioon meie säästusid ja teenistust rekordilise tempoga – aastas 7,4 protsenti –, siis Eesti Energia avalikustatud hinnatõusuplaan sundis rahandusministeeriumit seda arvu juba üle vaatama. Energiafirma hinnatõusu suurus pole veel teada, kuna elektrihinna muutmine on pikk ja vaevarikas protsess. Kuid elektri plaanitud mahus kallinemine viiks järgmise aasta inflatsiooninäitaja kusagile kaheksa protsendi kanti. Inflatsioon urgitseb vastiku pisuhännana augu meie pangakontosse ja rahakotti ning tassib sealt üha aplamalt sääste minema. Enim annab see tunda just väiksemapalgalistel ja pensionäridel, kel pole võimalust oma sissetulekuid hinnatõusuga samas tempos kasvatada. Üle jääb vaid kokkuhoid ja tarbimise märgatav piiramine. Ent keskmine inimene, kes viimase statistika järgi teenib praegu pisut üle 11 000 krooni kuus? Keskmise inimese kohta peakski kõige täpsemalt käima ka keskmise palgatõusu prognoos – ja brutopalgad pidavat tõusma ligikaudu kuuendiku võrra. Kui sellest aga inflatsioon maha arvata, jääb meie «tegelikuks paremini elamise määraks» ehk reaalpalgaks umbes kaheksa protsenti. Seni on rahanatukest hävitava inflatsiooni peapõhjuseks olnud meie enda veendumus elujärje lõputus paranemises ja odava laenuraha loodud illusioonides. Näiteks Eestis ringlev rahamass on viimase kahe aasta jooksul kasvanud üle 30 protsendi aastas – see on topeltkiirus, võrreldes rahulikumate 2003. ja 2004. aastaga. Papp jookseb, nagu öeldakse. Jookseb kontodele ja taskusse, sealt edasi poodi, reisifirmasse või kinnisvaraarendaja kätte. Või panka tagasi, et ringiga veelgi rohkem pappi jooksma panna. Ja kui midagi on palju, on ta väärtus väike. Kui tänavu on kiire hinnatõusu taga üha suurem tarbimissoov ja paremad palgad, siis 2008. aastal kergitavad inflatsiooni enim meie uued sõbrad, erinevad aktsiisimaksud. Seega kallinevad aktsiisitõusude tõttu nii toasoe kui elekter, samuti alkohol-tubakas, eriti drastiliselt aga mootorikütus. Iga bensiiniliiter kallineb krooni ja kolmekümne sendi võrra, diislikütus tervelt pooleteise krooni võrra. Maagaasi kuupmeetrile lisandub 18 senti, viimastel aastatel hinnaralli teinud põlevkiviõli kilole aga 20 senti. Kõlab õõvastavalt? Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on see siiski õigem tee Eesti majanduse suure teetähise – euro kasutuselevõtu poole. Riigi loogika on siin sama, mis koera saba raiumisel, et parem kõik ühekorraga kui jupphaaval nüsida. Tulevikus jõuame Euroopale järele Euro kasutuselevõtu tingimustest on Eestile seni komistuskiviks saanud inflatsioonikriteerium, mille järgi ei tohi riigi inflatsioon olla suurem kui kolme väikseima inflatsiooniga riigi keskmine pluss pool protsenti. Eesti jaoks on aga kontrolli all olev inflatsioon praegu sama püüdmatu kui tuul väljal. Riik on siiski prognoosinud, et ühekorraga kaudseid makse ehk aktsiise tõstes on inflatsioonikriteeriumi täitmine 2011. aastal tõenäolisem, kui seda järk-järgult tehas. Samas on valijail praegu pakkuda rahandusministrile hea küsimus: kui Ivari Padar ütles äsja välja, et ka 2011. aastal pole ühisraha kasutuselevõtt reaalne, siis kas ja kui vajalik on sel juhul makse kiiresti ja ühekorraga tõsta? Võimalust, et aktsiisimaksude tõstmine tarbimisbuumi piiraks, on Tartu Ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg nimetanud väikeseks. «Ma jään oma seisukoha juurde, et ainus võimalus tarbimist piirata on tulumaksu kaudu,» sõnas ta. «Nii lüüakse kolm kärbest ühe hoobiga – riigieelarve saaks tulusid, tarbimine väheneks ja ka liigne raha läheks tarbimisest välja.» Trasberg, muide, räägib küll telefonis muretu häälega ja elurõõmsalt, kuid oma sääste hoiab ta üha rohkem eurodes. Sest mine sa tea! Soome ettevõtjate ja riigi tellitud uuring Ida-Euroopa majanduste tulevikuväljavaadete kohta andis Eestile siiski tubli hinnangu – esimese Ida-Euroopa riigina jõuab vanadele Euroopa Liidu liikmesriikidele järele just Eesti. See on kahtlemata tunnustus, kuid prognoos ütleb, et see ei juhtu enne aastat 2019. Skaala teise otsa jäävad vaeseimad Ida-Euroopa riigid – Bosnia, Albaania ja Gruusia, kes jõuavad sama kaugele alles 2030ndate aastate lõpuks.
Kas teate? Tähtsamad muudatused 2008. aastal
• Keskmine brutopalk tõuseb rahandusministeeriumi hinnangul 16%. • Maksuvaba tulu kasvab 2250 kroonini kuus. • Tulumaks alaneb 21 protsendini. • Kehtib täiendav maksuvaba tulu alates pere esimesest lapsest. • Alkoholiaktsiis tõuseb aasta algul kümne ja juulis veel 20 protsendi võrra, tõstes õllepudeli hinda pool krooni ja viinapudeli hinda tosin krooni. • Tubakaaktsiis tõuseb 1002 kroonini tuhande sigareti kohta, pakk kallineb enam kui kümne krooni võrra. • Bensiiniaktsiis tõuseb 1,3 ja diislikütuse aktsiis 1,5 krooni võrra. • Maagaasi hind võib kallineda, sellele lisandub veel 15,7-sendine aktsiis iga kuupmeetri kohta. • Põlevkiviõli kallineb 23,5 senti kilogrammi kohta. • Elektrienergia kallineb kuni veerandi võrra. Kahe näidisleibkonna tulud ja kulud Kui võtta arvesse eeldatav palgatõus, hinnatõusud, aktsiisitõusud, tulumaksu vähenemine, siis muutuvad uuel aastal leibkonna kulutused võrreldes tänavusega märgatavalt. Tegemist on kahe leibkonnaga, kelle kulutuste kasvamisel on arvestatud ka pere enda prognoosi. Seetõttu on järgmise aasta kuueelarve umbkaudne. • Kahe lapsega kolmekümnendates aastates paar elab Tallinna lähedal asulas. Perel on laenuga ostetud kahetoaline korter ja suvila. Autot neil ei ole, kuid suure osa kuludest moodustab transport. Abikaasad reisivad palju ja mees peab armukest. 2007 2008 Sissetulek kuus 34 000 40 084 Leibkonna liikmeid 4 4 Laenud 7000 7000 Eluase 2000 2040 Elekter 350 420 Toit 3000 3045 Lapsed 1000 1079 Tubakas-alkohol 1000 1200 Transport 3000 3300 Mehe kulutused armukesele 5000 5400 • Kolmekümnendates Tallinna paar kasvatab kahte last. Mehe päästetöötaja pisukest palka kompenseerib pisut naise mõnevõrra üle keskmise ulatuv palk. Suur osa kulutustest läheb kinnisvaralaenude ja igapäevakulutuste tarbeks. Pere reisib vähe ja peamiselt lähiriikides ning ka väljas söömisele-joomisele kulutab vähe. 2007 2008 Sissetulek kuus 22 000 26 025 Leibkonna liikmeid 4 4 Laenud 7500 7500 Eluase 2000 2040 Elekter 300 360 Toit 5000 5075 Lapsed 1200 1295 Tubakas-alkohol 300 360 Transport 1200 1320 |
