Postimees: Saksa professor hoiatab tundmatuseni muutuva kliima eest

< 08.september 2004 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Ateena 2004
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Huumor
	> Vaba aeg
	> Telefoniraamat
	> auto24.ee

Logi sisse


	Gallup

Kas peate õigeks, et õpilasi kaasatakse erakondliku taustaga meeleavaldustesse? (2012)

	Jah, kui seda on vaja
6.11%
	Ei, see pole kindlasti õige
92.64%
	Ei oska öelda
1.25%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Sel nädalal
>>	Sel kuul


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Ühispank võtab kasutusele omaniku nime (20)
	Vene väed olid Beslani kooli ründamise võimatusest teadlikud (13)
	Putin välistas Beslani kriisi avaliku uurimise (33)
	Hirvepargi mälestustahvlile on soditud haakrist (101)
	Hansapank alandab laenude intressimäärasid (7)
>> Kuu TOP50




Viited

	uno.ee
	Elektrikatkestused
	Postimees Reisid
	Miksike
	Kuula Kuku raadiot
	OK Jutukas
	Kultuuripidur
	CV Keskus
	1182.ee


	Saada vihje

Online uudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Saksa professor hoiatab tundmatuseni muutuva kliima eest (50)
08.09.2004 17:52
PM Online

Kommenteeri | Loe kommentaare

Üks maailma juhtivaid klimatolooge, saksa teadlane John Schellnhuber väidab, et maailma kliima otsustab olukord kindlates «tulipunktides» ning hoiatab, et kui nende punktide seisund ebastabiilseks muutub, toob see ka Euroopas kaasa suure loodusõnnetusohu.

Tyndalli Kliimamuutusuuringute keskuse ja Potsdami instituudi professor loetleb 12 tulipunkti, mille hulka kuuluvad ka Sahara kõrb, Amazonase vihmamets, Golfi hoovus ja Aasia monsuunipiirkond.

Kõik need tulipunktid hoiavad maailma kliima tasakaalus, vahendab Roheline Värav.

Nüüd, kus üleilmse kliimasoojenemise märgid juba ilmnevad, on ka tulipunktid ebastabiilseks muutumas.

Olukorra muudab raskeks asjaolu, et tulipunktide funktsioneerimisest pole teadlastel seni täpset aimu.

Rahvusvahelise geosfääri- ja biosfääriprogrammi teadlase Will Steffeni sõnul on kurja juureks inimtegevuse intensiivistumine pärast II Maailmasõda.

«Majanduskasv, loodusvarade tarvitamise kasv, telekommunikatsioonide, transpordi ja globaalse side areng on olnud ülikiire,» täheldab Steffen.

«Nii kiiresti kasvav üleilmne surve planeedile põhjustab keskkonna ebastabiilsuse kasvu. Tõendid selle kohta on juba olemas,» kinnitas ta.

Praeguste kliimamudelite põhjal võib ennustada, et kõrbed muutuvad taas viljakandvaks maaks.

Samal ajal aga hävib Amazonase vihmamets ning muutub pöördumatult maailma rannajoon.

Praegu avaldub kliimasoojenemine Gröönimaa jääkilbi kiires sulamises ning vihmametsade poolkõrbestumises.

«Nõnda võibki juhtuda, et ühel päeval hakkab Amazonase bassein välja nägema nagu Sahara kõrb praegu ja vastupidi.» ennustab Schellnhuber.

«Tegelikult on aga pea võimatu ette öelda, mida kliimasoojenemine täpselt kaasa toob ja milliseks maailm selle käigus kujuneb,» möönis ta.

Üks võimalik tulevikustsenaarium pakuti välja Hollywoodi filmis «Päev pärast homset.»

Schellnhuber hoiatab, et mullune kuumalaine ja tänavused paduvihmad ning orkaanid on vaid suure kliimamuutuse väikesed sümptomid.