Juhtkiri: jälle Gruusia – Vene tüli 08.08.2007 00:01
Segadused Vene hävitajatega on sagedased
Vene hävitajate sattumine Gruusia õhuruumi ja Vene tunnusmärkidega raketi kukkumine Tsitelubani külla üleeile tähendavad taas pööret halvemuse poole Thbilisi-Moskva suhetes ja annavad taas tunnistust, et Kreml ei suuda kuidagi oma hävitajaid Vene õhuruumis hoida.
Gruusia väidab, et kaks Vene hävitajat sisenesid üleeile Gruusia õhuruumi, tulistades välja ka võimsa raketi, mis küll ei plahvatanud. Kui väited peaksid tõele vastama, oleks Moskva poolt tegemist erakordselt agressiivse aktiga, mida väga musta stsenaariumi valguses saaks tõlgendada ka sõja alustamisena.
Moskva on Thbilisi väited tagasi lükanud, kuid Venemaa sellekohased eitused muutuvad lahjemaks, kui vaadata seda, mis on viimastel aastatel juhtunud Vene lennukitega ka siinses regioonis. Vene lennukid on korduvalt rikkunud nii Eesti kui ka Soome õhuruumi, kusjuures Moskva on soomlaste kaebusi ka kinnitanud.
2003. aasta sügisel, mõni kuu enne Eesti saamist NATO liikmeks, rikkusid Vene sõjalennukid räigelt Eesti õhuruumi, sisenedes Hiiumaa juures ja väljudes Kunda kandis. Eesti väitel oli Venemaal kavas kontrollida Kellavere radarit.
Suurim skandaal Vene hävitajatega juhtus aga 2005. aasta septembris, kui Leedus kukkus alla Vene hävitaja. Siis ei saanud Moskva enam tõendite eest peitu pugeda ja oli sunnitud Leedu ees vabandama.
Nii võibki vaid oletada, et Moskva soovis praegu testida Thbilisi valmisolekut või ka seda, et sarnaselt Leedu juhtumiga läks midagi totaalselt valesti.
Igal juhul on Gruusia-Vene suhted taas halvenenud. Pärast seda, kui Gruusia võimud arreteerisid eelmise aasta sügisel spionaa˛isüüdistusega Vene sõjaväelased, muutusid Thbilisi-Moskva suhted väga jäiseks.
Ent nüüdseks näitasid need taas soojenemise märke ja kindlasti ei olnud Thbilisil vaja üleeilset intsidenti – Gruusia huvides lihtsalt pole halvad suhted Venemaaga. Samuti on Eestil ja teistel lääneriikidel kohustus jälgida, et Gruusia jätkaks demokraatlikku teed ja ei kasutaks sõjaohtu ära demokraatlike reformide külmutamiseks.
Jääb üle küsida, kas Moskva täristab relvi Gruusia piiril taas kord valimiskampaaniast lähtuvalt ja lisaks Eestile on vaja leida ka teisi vaenlasi või pole Gruusia-Vene suhete normaliseerimine praegu Kremli huvides. Pingekollete olemasolu Venemaa piiridel aitab suurepäraselt tähelepanu kõrvale juhtida siseprobleemidelt.
