| |
|
 |
USA teadlaste arvates põhjustab unesurmasid aju hingamist juhtiva piirkonna rakkude surm.
Foto: Repro |
|
Teadlased lahendasid unesurmade mõistatuse
(20)
08.08.2005 15:13
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Teadlased usuvad, et leidsid vastuse küsimusele, miks mõned inimesed magamise ajal hingamast lakkavad ja selle tõttu surevad, kirjutab BBC.
California ülikooli uurijate sõnul on uneapnoe ehk uneaegse hingamisseisaku põhjuseks rakkude surm ses ajupiirkonnas, mis kontrollib inimesel hingamist. Teadlased süstisid katsete käigus rottidele ainet, mis tappis enam kui poole hingamist kontrollivatest rakkudest. Kui närilistel algas unefaas, mille ajal nähakse tavaliselt unenägusid, peatus neil hingamine ja nad tuli hingamise taastumiseks üles ajada. Ajapikku hakkasid hingamiskatkestused toimuma ka teiste unefaaside ajal ning viimaks peatus rottidel hingamine aeg-ajalt isegi ärkvelolekus. Rottidel on umbes 600 hingamisfunktsiooni tagavat rakku. Inimestel on teadlaste arvates selliseid rakke mõni tuhat, ent nende arv väheneb elu kestel pidevalt. «Pole olemas ühtegi bioloogilist põhjust, miks need rakud peaksid ellu jääma kauem, kui on inimese keskmine eluiga ja seega ei teki neid meile vananedes juurde,» selgitas uuringut juhtinud Jack Feldman. Teadlased kirjutasid meditsiiniajakirjas Nature Neuroscience, et arstid diagnoosivad sellised juhtumid sageli ekslikult südamepeatumisest tingitud surmaks.
|
