«Saksa piimatootjad nõuavad piimatööstustelt piima
kokkuostuhinna suurendamist kuni 6,7 kr
liitri kohta. Praegune tase, 4,2–5,5 kr, ei kata enam kulutusi piimatootmisele,
rääkimata investeeringutest,» teatas liit täna.
Ligi nädal kestnud aktsioonides on osalenud ligi 80
protsenti Saksamaa piimatootjatest.
Aktsioonide käigus ei ole piima tööstustele tarnitud, vaid
see on viidud energiakultuuride põldudele või joodetud sigadele.
Piimatootjate üksmeel on mõjutanud Saksamaa piimatööstusi
hinnapoliitikat muutma, tõusnud on piima hind ka kauplustes, näiteks Lidli
ketis.
Aktsioonide käigus on Saksamaa piimatootjad saanud kahju
ligi 630 mln krooni, kuid ollakse valmis uuesti protestima, kui hinnapoliitika
ei kujune vastavaks tegelikule majandusolukorrale.
Analoogiline olukord kokkuostuhindades on ka Eestis. Piima
kokkuostuhinnad on langenud poole aastaga üle krooni, olles täna 1997.
a tasemel. Kuid tootmiskulud on kasvanud vähemalt
kahekordseks, mõnede sisendite osas, näiteks väetised, on hind tõusnud 3–4
korda. «Kauplustes aga, vaatamata
kokkuostuhindade langusele, on piimahind jäänud peaaegu samaks,» nentis EPK
täna tehtud avalduses.
«Kui vanad ELi riigid, näiteks Soome, toetavad oma põllumehi
tunduvalt tõhusamalt kui Eesti (Soomes on toetused ligi 4 korda kõrgemad kui
Eestis), aidates nii kaasa põllumeeste konkurentsivõime püsimisele, siis peavad
Eesti farmerid läbi ajama tunduvalt väiksemate toetustega.»
Lisaks madalamatele toetustele hektari kohta peame toime
tulema ka kõrgema erikütuse aktsiiga. ELi poolt lubatud miinimum on 330 kr/1000
l kohta, Eestis on aktsiis aga 960 krooni.
Põllumeestel on hea meel, et põllumajandusminister ja
valitsus leidsid eelarvekärpeid tehes võimaluse säilitada põllumajandustoetuste
Eesti riigi poolt makstav osa maksimaalmääras.
Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) asepresidendi Jaan Sõrra
sõnul on piimatootjate olukord väga kriitiline, sest laenurahaga on ehitatud
palju uusi lautu ja soetatud tehnikat, mille eest tuleb pankadele igakuiselt
raha tagasi maksta.
«Piima eest saadava raha jagunemisel tootja, piimatööstuse
ja kaupmehe vahel on põllumehed jäänud vaeslapse ossa. Põllumehele makstakse täna
piima eest 4.5 kr, piimatööstused müüvad kaubandusele joogipiima, kust on
piimarasv juba osaliselt välja võetud ja nii ka või müügist teenitud, 6–7 kr,
kuid poes maksab piimaliiter 10–12 krooni,» ütles Sõrra.
«Kui piima kokkuostuhinnad ei tõuse, siis aitaks
jaekaubanduse kasumijanu vähendada võib-olla see, kui pered-sõpruskonnad leiaks
endale mõnest piimafarmist isikliku lehma ja saaksid täispiimaliitri kätte 4,5
krooniga.»
Toimetas Martti Kass, Postimees.ee |
