| «Võtame Prantsusmaa, Saksamaa - ei ole olemas prantsusmaalasi, saksamaalasi, on sakslased, prantslased. Juba siit on näha, et me ei ole leidnud seda ühisosa veel,» avas Palo problemaatikat ETV hommikusaates, vahendab ETV 24. Tema sõnul ei ole head sõna siin elavate inimeste kohta, kelle emakeel ei ole eesti keel. «Mitte-eestlane ei ole hea sellepärast, et see on tegelikult eitus. Aga öelda eestlane, kelle emakeel ei ole eesti keel, ei ole päris õige ka, sest et on olemas venelasi, kes ei soovi, et niimoodi öeldakse, kuigi suurem osa sooviks,» selgitas ta. Palo sõnul muutsid enam kui kuu aega tagasi toimunud rahutused varem kavandatud integratsioonistrateegiat nii palju, et vastav töögrupp ja Tallinna Ülikooli juhtimisel tegutsev sotsiaalteadlaste rühm vaatavad integratsioonikava uuesti üle ja selgitavad välja, mida oleks vaja muuta. «Päris selge on see, et uues programmis peab väga suur rõhuasetus olema ühise meie tunde, riigi identiteedi tekitamisel,» lausus Palo. Palo leidis ka, et pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmused ei lõhkunud senise integratsiooni tulemusi, sest need ei olnud niikuinii suutnud luua ühist identiteeti. «Ma usun, et see 15 aastat kestnud tegevus, mis oli suunatud väga suures osas keeleõppele ja erinevate kultuuride toetusele, oli ja see jääb. Ei ole võimalik, et see kuhugi ära kaob ju. Ja väga hea, et seda tehti.» «Aga me ei olnud oma integratsioonis, me ei olnudki kaugel. Meil ei olnud sellist ühist osa, ühist tunnet, ühise riigi identiteeditunnet ja seda tuleb alles looma hakata,» lisas minister. Palo sõnul on olemas terve rida võimalusi, kuidas kaasata mitte-eestlasi enam ning tekitada ühisosa nende ja eestlaste vahel. Näidetena tõi ta välja kodakondsuse saamise puhul tseremoonia korraldamise, mitte-eestlastele Eesti ja Eesti ajaloo tutvustamise näiteks ekskursioonide kaudu, siinsete muulaste kultuuri kaasamise laulu- ja tantsupidudele ja eesti kultuuri tutvustamise mitte-eestlaste kultuuriseltsides. Toimetas Alo Raun, PM online |
