Kui teadlaste aimdus osutub õigeks, on tegu suurima Maalt leitud meteoriidikraatriga, sest selle läbimõõt ulatub 480 kilomeetrini. Ühtlasi pakub leid uue ja tõenäolise teooria, miks ja kuidas kadusid 250 miljoni aasta eest Maalt pea kolmveerand kõigist siin elanud liikidest.

USA Ohio ülikooli geoloogiaprofessor Ralph von Frese ja tema kolleegid viis pooleteisekilomeetrise jääkilbi all asuva kraatri avastamiseni USA riikliku kosmoseagentuuri NASA satelliidilt Grace saadud pilt.

Kahtlane muhk

Maa raskusjõu muutusi otsiv tehiskaaslane registreeris Antarktika idaosas Wilkesi maal «muhu» ehk ümbrusest kõrgema paiga, kus Maa vahevöö kivimid on tunginud läbi maakoore.

See on meteoriidiplahvatusele iseloomulik tunnus ning kui täiendavad radarivaatlused näitasid veel, et muhk asub täpselt ringikujulise valli keskel.

«Kui ma näeksin samasugust muhku Kuu peal, eeldan selle ümber kraatrit. Kui vaatasime radaripilte, siis seal ta oligi,» kõneles Frese, kes on muu hulgas keskendunud Kuu kraatrite uurimisele. «Kuul on vähemalt 20 sama suurt või suuremat kraatrit, nii et samasuguse leidmine Maalt pole üllatav. Maa aktiivne geoloogia on ilmselt kustutanud veel mitme jäljed.»

Just selle järgi, kui palju muhust veel näha on, tuletas Frese kraatri vanuse – 250 miljonit aastat. See langeb aega, kui permi ja triiase ajastute vahetusel laastas Maad selle ajaloo suurim liikide väljasuremine – kaduvikku pühiti 90-95 protsenti mereliikidest ja 70 protsenti maismaal elavaid selgroogsete liike.

«Wilkesi maa sündmus oli märksa suurem kui dinosaurused tapnud plahvatus ja see põhjustas omal ajal ilmselt katastroofilist kahju,» ütles Frese Ohio ülikooli pressiteates. Ta tõi võrdluseks, et avastatud kraatri löönud taevakivi läbimõõt oli kolm-neli korda suurem kui hiljem Chicxulubi kraatri tekitanud ja dinosauruste väljasuremisega seostatud meteoriit.

Äratus vulkanidele

Permiajastu väljasuremise põhjustajana on teadlased varem oletanud nii kliimamuutusi kui ka võimsaid vulkaanipurskeid. Frese’i sõnul ei välista üks aga teist ja meteoriidi kokkupõrke lööklaine võis vallandada nüüd Siberis tohutud vulkaanipursked.

Lisaks usub Ohio ülikooli professor, et kokkupõrge aitas kaasa Gondvana hiidmandri lagunemisele ning algatas Austraalia eraldumise sellest 100 miljoni aasta eest.

Kuna tõendid Frese teooriale on senini vaid kaudsed, on paljud teised teadlased veel skeptilised, kas leitu on ikka meteoriidikraater ning on alternatiivsete seletustena välja pakkunud vulkaanilise tegevuse.

Et kraatrit kattev jääkilp on liiga paks otse sündmuskohani puurimiseks, kavatseb Frese peatselt Antarktikasse sõita ja otsida plahvatuse jälgi rannikuäärsetest kivimitest.