| Õiguskantsler Allar Jõksi sõnul ei ole kohustuslik tervisekontroll põhiseadusega vastuolus. «Minu poole on pöördunud inimesed, kes leiavad, et autojuhilt turvavöö või mootorratturilt kiivri kasutamist ei tohi nõuda, kuna nad ei ohusta kedagi peale iseenda,» rääkis Jõks. «Aga kui see inimene teeb avarii, on tema ravikulud riigi kanda, seega kui inimene ise ei taha oma tervist hoida, peab teda teatud tingimustel sundima,» selgitas ta. Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna sõnul peab riik rakendama sundi, sest kasvav alkoholi liigtarbimine, suitsetamine ja liikumisvaegus on ühed peamised tervise ja inimelude röövijad. Vasutus ka endal Ennetades on Mardna hinnangul võimalik hoida ära kolmandikku haigustest, mis tähendaks miljardeid kroone kokkuhoidu. Samas läheks Mardna arvestuste järgi ennetav kontroll, juhul kui inimene käiks läbivaatusel iga paari aasta järel, riigile maksma 100 miljonit krooni aastas ja iga perearst peaks päevas võtma vastu ühe inimese rohkem kui praegu. Kui inimene ei lähe kontrolli ja tema haigus olnuks ennetatav, võiks Mardna sõnul kaaluda töövõimetus- ning ravimihüvitiste vähendamist. Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku hinnangul tuleb kontrolli kohustuslikuks muutmist ning trahvide ja soodustuste seadustamist siiski põhjalikult kaaluda. «Riik peab tagama esmalt sellise keskkonna, kus inimestel oleks võimalik oma tervise eest vastutada,» märkis Laasik. Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul on paratamatus, et kui riik on valinud liberaalse arengutee, mis tähendab majanduse kiiret arengut ja madalaid makse, jääb kannatajaks sotsiaalsfäär. «Liberaalne ideoloogia ütleb, et inimene ise vastutab oma valikute eest, ning 20-30 protsenti tervisest on inimese enda teha,» lisas Danilov. Tema hinnangul on kohustuslik kontroll ebaefektiivne ja seetõttu tema seda ei toeta. «Rinnavähiuuring 25-aastastele naistele on kulukas ja kasutu,» tõi Danilov näite. Võimalik kokkuhoid Samas ei välistanud haigekassa juht, et inimeste motiveerimine enda tervist rohkem hoidma võiks kõne alla tulla, kärpides haigusraha või tõstes omaosalust. Ka võiks tema sõnul laiendada uuringute sihtgruppe ja anda perearstidele selleks rohkem raha. Kokkuvõtvalt võib ümarlaua lõpetada riigikontrolör Mihkel Oviiri sõnadega: «Selles on kõik kokku leppinud, et igaüks tahab elada inimväärselt geneetiliselt ettenähtud eluea lõpuni ning kustuda valutult ja kiiresti.» Kuidas seda saavutada, sellele eilne ümarlaud ühest ja lõplikku vastust ei andnud. Jõksi sõnul on tal kavas ümarlaual koorunud mõtted vormistada konkreetseteks ettepanekuteks sügiseks. Tervisekontroll Euroopas • Liechtensteinis tasutakse profülaktilise läbivaatuse kulud ravikindlustuse eelarvest. Täiskasvanud peavad läbivaatusel käima iga 5 aasta järel ning lapsed kuni 16-aastaseks saamiseni igal aastal. • Slovakkias tasutakse läbivaatuse kulud samuti ravikindlustuse eelarvest, läbivaatus hõlmab näiteks ka hammaste kontrolli ning need, kes ei käi kontrollis korrapäraselt, peavad hammaste raviga seotud kulud ise katma. • Taanis ja Hollandis on inimestel kohustus käia igal aastal hambaid kontrollimas, kusjuures selle nõude täitmata jätnud peavad oma hambaravi eest täies mahus ise tasuma. Allikas: õiguskantsler |
Vanemad uudised.
