| |
|
 |
Siim Sikkut
Foto: Margus Ansu |
|
USA tippülikooli lõpetanu süstib oma teadmised Eesti arengusse
(76)
08.06.2005 00:01
Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Teadaolevalt esimese eestlasena USA maineka Princetoni ülikooli lõpetanud
Siim Sikkut naasis nädalavahetusel kodumaale, et viia ellu oma lõputöös esitatud
soovitusi Eesti majanduselu edendamiseks.
«Eesti väiksuse ja riigi nooruse tõttu on mul võimalik hakata siin varakult tegema asju, mil on sisuline kaal ja mõte ning millel on loodetavasti ühiskondlikku mõju,» põhjendas Sikkut (22), miks tal ei tekkinud hetkekski kavatsust Ameerikasse jääda. «Eestis on väljakutse suurem kui mujal.» Kui Eesti noori üle ookeani õppima aitav Eha Teder Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskusest kuulis Sikkuti naasmisest, ei üritanudki ta oma heameelt varjata. «Ma olen alati rõõmus, kui tagasi tullakse,» tunnistas Teder. «See räägib vastu arvamusele, nagu oleks me ajude äravoolu allikaks.» New Yorgist 80 km kaugusele jääv Princetoni ülikool, kus Sikkut õppis majanduspoliitikat ja rahvusvahelisi suhteid, jagab uudisteajakirja U.S. News & World Report autoriteetse uuringu põhjal Ameerika kõrgkoolide pingereas esikohta koos Harvardiga. Memo peaministrile Erinevalt Harvardi ülikoolist, mille on teiste seas lõpetanud meelelahutusärimees Peeter Rebane ja Eesti kõrgushüppe rekordinaine Kärt Siilats, ei ole Sikkutil õnnestunud leida oma alma mater’i andmebaasides viidet ühelegi kaasmaalasele, kes oleks enne teda saanud Princetoni lõpudiplomi. Ülikooli lõputööst, mis käsitleb Eesti riigi otseste välisinvesteeringute kaasamise strateegiat, kavatseb Sikkut teha lähiajal kokkuvõtte ning saata selle vastava alaga tegelevaile ametkondadele, sealhulgas peaministri kabinetile. 120-leheküljeline mustade kaante vahele köidetud lõputöö, millel ilutseb Princetoni ülikooli kuldne vapp, lahkab küsimusi, kuidas meelitada Eestisse sellist väliskapitali, mis ka siinse majanduse arengule kaasa aitaks, ning kuidas sellest saadavat tulu tõhusamalt rakendada. «Praegu puudub ses vallas strateegiline mõtlemine,» nentis Sikkut, «pole terviklikku lähenemist.» Meelitab raha Eestisse Oma töö lõpus esitab ta mitu ettepanekut olukorra parandamiseks, näiteks vajaduse luua Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse raames senisest tugevam ja suurem üksus, mis suudaks Eestisse tõmmata nn kvaliteetsed investeeringud, mis looks juurde töökohti ja tooks lisaks uut know-how’d ehk oskusteavet. Ühtlasi juhib ta tähelepanu sellele, et välisinvesteeringud ei jääks n-ö endakeskseks, vaid aktiviseeriks ümberringi ka teisi ettevõtteid, kellega saaks koostööd arendada. Selleks, et Eestis jätkuks senine Euroopa keskmist pea kolmekordselt ületav majanduse kasvutempo, peab Sikkut oluliseks püüdu prognoosida, millised ettevõtted võiks maailma kasvavates majandusharudes olla 5-10 aasta pärast turuliidrid, ning üritada neid seejärel siia ahvatleda. «Investoreid tuleb meelitada majanduse arengu nimel, mitte et Eestimaa tuleks maha müüa,» rahustas ta potentsiaalseid kriitikuid. Järgmisest kuust asub Princetoni ülikooli Woodrow Wilsoni riigiteaduste kooli lõpetanud Sikkut tööle Eesti rahandusministeeriumis riigieelarve osakonna arendustalituse peaspetsialistina. Ehkki Princetoni ülikoolis kulub aastas õpi-, elamis- ja reisikuludeks 40 000 dollarit ehk ligi pool miljonit krooni, jääb nelja-aastase stuudiumi lõpetanud Sikkutil tasuda vaid Eestis võetud õppelaen ehk umbes 60 000 krooni. 95% ulatuses kattis tema kulutused Princetoni ülikool, ülejäänud summa hankis ta omal käel muudest fondidest ning tudengina raamatukogus ja ühiselamu postiruumis töötades. «Seega on võimalik ka täiesti omal käel välismaale õppima minna,» nentis Sikkut. «Asi ei jää tingimata raha taha pidama.» Paraku puudub Eestis statistika selle kohta, kui palju
on peale Sikkuti neid välismaale õppima siirdunud noori, kes on pöördunud tagasi
kodumaale.
Eesti
üliõpilased USAs õppeaasta üliõpilaste arv 1999/2000 190 2000/2001 287 2001/2002 293 2002/2003 298 2003/2004 237 Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse hinnangul kajastub ametlikus statistikas umbes 80% USAs õppivatest Eesti päritolu inimestest. Allikas: Institute of International Education Siim
Sikkut (22) • Lõpetas USAs Princetoni ülikooli Woodrow Wilsoni nimelise riigiteaduste kooli • 2003 sügissemestril õppis Oxfordi ülikoolis Hertfordi kolledžis • Lõpetanud 2001 Hugo Treffneri gümnaasiumi kuldmedaliga • 11. klassi eel õppis USAs New Yorgi osariigis Syracuse’i suvekolledžis • Asub tööle Eesti rahandusministeeriumis riigieelarve osakonna arendustalituse peaspetsialistina
|
