|
«Politsei jaoks muutub joobe
tuvastamise protsess pisut keerulisemaks ja ehk ka ajaliselt pikemaks, ent
menetluskulude kallinemise tõttu siiski märkimisväärselt kallimaks ennekõike
süüdlasele, sest menetluskulud tuleb ju temal tasuda,» teatas politseiamet.
Riigikohtu tänasest otsusest
tulenevalt võib veres alkoholi sisalduse määramine toimuda üksnes Eesti
akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks hinnatud laboratooriumites,
mida Eestis on vaid kaks - Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo kohtukeemia ja
–bioloogia laboratoorium ja Tartu Ülikooli kliinikumi SA Ühendlabor.
Riigikohtu otsus ei muutvat aga
politsei liiklusjärelevalve töös midagi. Jätkuvalt tuvastab politsei
joobetunnustega sõidukijuhi võimaliku joobeseisundi tema väljahingatava õhu
kaudu, kasutades alkoholisisalduse kontrollimiseks indikaatorvahendit.
Samas märgib politseiamet, et
eelkõige on vaja seadusest tulenevalt tagada sotsiaalministeeriumil
tervishoiuasutuste vastavus mõõteseadusele ja riigikohtu otsustele.
«Kuniks seda tehtud ei ole, tuleb
sotsiaalministeeriumil korraldada ja leida lahendus seaduse nõuetele vastava
joobe tuvastamiseks ka juhul, kui politsei toimetab joobekahtlusega isiku
maakonna tervishoiuasutusse, mis ei oma vastavat akrediteeringut,» selgitas
politseiameti esindaja.
«On selge, et riigikohtu lahendi
täitmise, politseiressursside otstarbeka kasutamise ning efektiivsema töö
saavutamiseks ootab politseiamet ka kõigi teiste seotud osapoolte toetavat
arusaamist ja mõistlikkust lahenduste leidmisel,» lisas politseiameti esindaja.
Riigikohus tühistas täna maakohtu
varasema otsuse väärteoasjas, milles jäeti kehtima Põhja-Eesti regionaalhaiglas
võetud vereanalüüsi tulemused autot juhtinud isiku joobe tuvastamiseks.
Riigikohtu kriminaalkolleegium
nõustus kaebajaga, et veres alkoholi sisalduse määramine võib toimuda üksnes
Eesti akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks hinnatud
laboratooriumites, milliste hulka regionaalhaigla labor ei kuulu.
|
