Venelased ja eestlased ei ole üksteisest paremad ega halvemad. Venelased on lihtsalt tuhandeaastase omariiklusega suurrahvas. Eestlased on väike rahvas, kellel peaaegu puudub omariikluse kogemus.

Sajandite vältel kohanesid eestlased edukalt eluga Vene impeeriumis. Selle üle tuntakse ka põhjendatult uhkust: «Me oleme rahvana püsima jäänud.»

Nüüd on kõik vastupidi – eestlased püüavad kohandada endaga venelasi, kellest on saanud vähemusrahvus. Kuid mis kõige tähtsam: nad on jätkuvalt suurrahva esindajad.

Seejuures ei ole vene rahvas lihtsalt eesti rahvast mitu korda suurem. See on hoopis teine tsivilisatsioon. Ei lääs ega ida. Eriline vene tsivilisatsioon oma erilise missiooniga.

Tõsi, läänemeelsed liberaalid räägivad, et see kõik on jama – et rahvas nagu rahvas ikka, ainult et veidi raisus. Ent paljud väljapaistvad mõtlejad viitavad siiski vene rahva erilisele missioonile – inimkonna päästmisele. Piisab, kui mainida Dostojevskit. Aga ka mõned lääne filosoofid on sellest kirjutanud.

Kas mitte sellepärast pole venelased nii nördinud, kui neile püütakse selgeks teha, justkui poleks Punaarmee mitte vabastanud, vaid okupeerinud Eesti, et see ei ole ainult kallaletung faktidele, vaid ka vene rahva eneseteadvusele. Ja Tõnismäele ei tulnud nad 9. mail selleks, et haudadel tallata, viina juua ja lippe lehvitada, nagu väidab kohalik rahvas. Ei, nad kogunesid sinna oma iga-aastasele rituaalsele koosviibimisele. Oma pühamu juurde. Sest venelase rahvusteadvusele on iseloomulik kogukondlikkus.

Poliitik purustas selle jõhkralt oma isiklike ambitsioonide nimel. Võimuesindajad räägivad ainult vandaalidest kui peasüüdlastest, ajalehed pühendavad neile terveid topeltkülgi. Kas pole liiga suur au?

See on ju kõigest tolm, vääritu süljelärakas. Tolm ja pori kaasnevad iga plahvatusega. Olgu see plahvatus füüsiline või sotsiaalne, nagu sel korral. Pori, mõistagi, tuleb ära koristada (süüdlasi karistades). Siin pole midagi arutada. Aga kui, jumal hoiaks, tuleb uus plahvatus, ronivad need lojused taas urgastest välja. Mida teha, et tulevikus ei oleks niisuguseid plahvatusi?

Venelased tuleb rahule jätta. Riiklik integratsiooniprogramm tuleb visata prügikasti ja asendada uuega. Tekst võiks olla selline: «Venelastesse tuleb suhtuda inimlikult.»

Venelased – hea ja kaastundlik rahvas – vastab samaga. Ja nõustub meelsasti sellega, et ka eestlastel on oma eneseteadvus.