2. Mis on Eesti elus suurim probleem ja kuidas seda lahendada?

Jaak Aaviksoo (52)

Samal teemal: Presidendikandidaadid kohtuvad raadios

Haridus: Tartu Ülikool, teoreetiline füüsika

Keelteoskus: eesti, inglise, saksa, prantsuse, vene keel

Perekonnaseis: abielus, kolm last

1. Presidendikandidaadid pole üksteisest mitte paremad, vaid eelkõige erinevad – nende tugevused ja nõrkused on erinevates valdkondades ja see on eelkõige valijameeste otsustada, missuguseid omadusi olulisemaks pidada. Olen alati peale oma akadeemilise ja juhitöö pidanud oluliseks elust ja Eestist ning Eesti elust arusaamist ja selle mõistmist kogu tema vastuolulisuses. Pean seda ise kõige olulisemaks.

2. Eesti elu ja ühiskond on meie formaalse edenemise taustal muutunud laialivalguvaks ja samas murettekitavalt vastandusterikkaks. Puudub siht ja selgus, väärtused ähmastuvad ja tõsiste väljakutsete ning eesmärkide asemel rahuldume kaklustega teisejärgulistes küsimustes.

Ilmselt on lihtsate lahenduste aeg – kindel kroon, tasakaalus eelarve, avatud majandus, NATO ja EL – ümber saamas ja me vajame hoopis läbitöötatumaid, just Eestile sobivaid lahendusi.

Peeter Tulviste (60)

Haridus: Moskva Riiklik Ülikool, psühholoogia

Keelteoskus: inglise, saksa, vene keel

Perekonnaseis: abielus, kaks last

1. Kandidaadina võib-olla seepärast, et olen ainukene, kellel [praegustest kandidaatidest]on kandideerimiskogemus. Miks oleksin parem president, oleks natuke keerulisem küsimus.

2. Eesti elus valitseb niihästi ühiskondlikus mõtlemises kui ka ühiskondlikus kõlbluses peataolek ja võib liialdamata öelda ka kriis pärast seda, kui on saavutatud eelmiste aastate majanduslikud ja välispoliitilised eesmärgid. Presidendi ülesanne on hakata praegusest palju rohkem nõudma, et ühiskonnas valitseks vaimne ja kõlbeline nõudlikkus. Presidendil pole selleks seadusega ettenähtud vahendeid, aga tema staatus ühiskonnas mitte ainult ei luba, vaid lausa kohustab seda tegema.

Liina Tõnisson (65)

Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, masinaehitus

Keeled: inglise, soome vene keel

Perekonnaseis: lesk, kaks last

1. Kas ma just kõige sobivam kandidaat olen, aga üks sobivamatest küll, sest – naisena esindan rohkem kui poolt elanikkonnast, mul on suur elukogemus, olen pikka aega osalenud Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning samas ei kuulu ma ühtegi erakonda, mis võimaldab mul juhinduda ainult oma südametunnistusest ja mitteparteilisest lojaalsusest.

2. Kuidas teha nii, et meil Eestis oleks piisavalt inimesi, kes suudavad need muutumised, mis Eestil veel ees seisavad, kaasa teha. Et ei juhtuks nii, et ühed lahkuvad riigist, sest leiavad, et siin ei ole midagi teha, teised kaklevad või lakuvad põõsas haavu, kolmandad leiavad, et hea, kui ise hakkama saan, lapsi pole mõtet sünnitada ja kasvatada. Sellist Eestit peame vältima.

Laine Jänes (41)

Haridus: Eesti Muusikaakadeemia, koorijuhtimine

Keelteoskus: eesti, vene, inglise, saksa

Perekonnaseis: abielus, kaks last

1. Ma pole sugugi kindel, et olen teistest parem presidendikandidaat.

2. Eesti praegune probleem on see, et inimeste vahel pole austust ja usaldust.

Lahenduseks head retsepti pole. Banaalne oleks öelda, et vaja oleks rohkem koostööd, see kõlaks liialt loosunglikuna. Peaks olema kindel tahe koostööd teha.

Ene Ergma (62)

Haridus: Moskva Riiklik Ülikool, astronoomia

Keelteoskus: inglise ja vene keel

Perekonnaseis: vallaline

1. Las teised otsustavad seda.

2. Suurim probleem on, et oskaksime praegu ülekoormatud õppekavade juurest oma noori suunata niisugusele haridusteele, et nad suudaksid oma tööga suurimat kasu tuua. See soov on suunatud tulevikku, kus meie rahvas pidevalt kahaneb ning Eestit ootab vananev ühiskond ja vähenev töötajate arv.

Minu mure on ka tuhat last, kes põhikoolist välja kukub ja see, kuidas teha meie noormeestele prestiižne sõjakool.

Väheste maavaradega Eesti suurim rikkus on inimesed, kes tuleb iseenda ja oma riigi heaks tööle panna.

Toomas Hendrik Ilves (52)

Haridus: USA Columbia Ülikool ja Pennsylvania Ülikool, psühholoogia

Keelteoskus: inglise, saksa, hispaania keel

Perekonnaseis: abielus, kolm last

1. Sellele on mul raske vastata, sest tean teisi väga häid kandidaate, näiteks Peeter Tulviste. Ju ma olen inimene, kelle puhul mitu erakonda suutsid leida konsensuse. See on oluline, kuni parlamendis tahetakse kasutada põhiseaduses eelistatud presidendivalimise vormi.

2. Hetkel pole see konkreetne asi, olgu iive või haridus või energia. Need eeldavad pikaajalist kokkulepet ja planeerimist, aga Eesti poliitilises kultuuris on praegu olulised ainult need asjad, mida saab üles haipida järgmiste valimiste nimel: «Vali mind, saad pappi!». Nii me ei jõuagi pikaajaliste probleemideni.

Haridus on parimaid tagatisi edasi minna. See vajab palju investeeringuid, aga kannab vilja mitte varem kui 15 aasta pärast. Täidesaatva võimuta president, kui ta ei taha olla vaid laste-, lamba- ja viljapeade silitaja, peaks olema riiklik kompass ning mõttekoda, kes pakub välja lahendusi.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33