| |
|
 |
Selline võis Toumaï teadlaste kolmemõõtmelise rekonstruktsiooni kohaselt välja näha. Foto: Repro |
 |
Tšaadi ahvinimene võib olla inimese eellane
(18)
08.04.2005 14:05
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Teadlased otsivad vastust küsimusele, kas Aafrikast leitud iidne kolju kuulub inimese eellasele või olendile, kes on lähemas suguluses ahvidega, kirjutab BBC.
Uued fossiilileiud Kesk-Aafrikas Tšaadis ning koljule tehtud analüüs näivad kinnitavat, et leid nimega Toumaï on lähemas suguluses inimestega ning kujutab enesest seega vanimat teadaolevat hominiidi ehk inimesesarnast olendit. Toumaï nime all tuntud olendi peaaegu täielikult säilinud kolju, lõualuu tükid ning mõned hambad leiti Tšaadist 2002 aastal. Kuue kuni seitsme miljoni aasta vanune Sahelanthropus tchadensis ehk Toumaï pärineb ajast, mil inimese ja šimpanside eellased geneetiliste uuringute kohaselt erinevat evolutsioonilist teed arenema hakkasid. Kuigi leitud kolju näib esmapilgul kuuluvat pigem ahvisarnasele olendile, on olendi näopiirkond, laup ja hambad hominiidse välimusega. Kolm aastat tagasi Toumaï jäänused avastanud Michel Brunet ja ta kolleegid Poitiersi ülikoolist on nüüd samast piirkonnast veel sama liigi esindajate lõualuu- ja hambafragmente leidnud. Uurijate kinnitusel näitab avastatud luude analüüs, et neil on olulisi sarnasusi hominiidide fossiilidega ja need erinevad Aafrika ahvide luustikest. Brunet ja Christoph Zollikofer Zürichi ülikoolist lõid ka tugevasti kannatada saanud kolju kolmemõõtmelise rekonstruktsiooni, mis näib samuti Toumaï hominiidset päritolu kinnitavat. Lisaks viitab olendi kuklamulgu ehk selgroo sisenemisava asukoht sellele, et ta kõndis kahel jalal nagu inimesedki. Paljud teadlased pole siiski veendunud, et Toumaï oli inimesesarnane olend. Martin Pickford Pariisi loodusajaloo muuseumist märkis, et kuigi tegemist ei näi olevat ahvisarnase loomaga, ei kujuta olend enesest ka veel kahel jalal kõndivat hominiidi, kuigi võib olla selle eellaseks. Kui Toumaï tõepoolest inimliigi sugupuusse lisatakse, tuleb teadlastel inimese eelajalooga seonduv pisut ümber hinnata. Fossiilid leiti umbes 2500 kilomeetri kauguselt seni inimliigi sünnikohaks peetud piirkonnast. Avastus näitab, et inimese eellased võisid Aafrikas palju laiemalt ning varem levida. Arvatavasti arenesid inimesed ka pärast ahvidest erinevale evolutsioonilise rajale suundumist väga kiiresti.
|