| |
|
 |
Foto: AP/SCANPIX |
 |
Räsitud ihu ja hinge turundus
(47)
07.04.2005 00:01
Ilvi Jõe-Cannon, ENUTi tegevdirektori kt
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Ilvi Jõe-Cannon kirjutab, et prostitutsiooni
piiramiseks tuleb tegeleda nõudluse vähendamisega, ja toob näiteks Rootsi, kus
pärast prostituudi teenuse ostmise eest karistuse sisseseadmist on prostituutide
arv vähenenud poole võrra.
Nii Eestis kui teistes Euroopa riikides on viimasel ajal hoogustunud debatt prostitutsiooni legaliseerimise ja dekriminaliseerimise teemal. Siiani on oluline tegur – nõudlus – selles debatis nimetamata jäänud. Nõudlus on inimkaubitsemise käimapanev jõud. Nõudlus tööjõu järele illegaalsetes ettevõtetes hoogustab inimkaubitsemist globaalselt. On arvestatud, et inimkaubitsemisega teenitakse umbes 10 miljardit USA dollarit aastas, hõlmates 600 000 – 800 000 kaubitsetud inimest, kellest 80% on naised ja kuni 50% alaealised. Valdav osa naistest ja lastest suunatakse prostituutideks. Prostitutsioon ja inimkaubitsemine on omavahel seotud. Eesti on ratifitseerinud Palermo protokolli, mis defineerib inimkaubandust kui «isiku ekspluateerimiseks tema värbamist, vedamist, üleandmist, majutamist, vastuvõtmist, inimröövi toimepanemise või muul viisil jõu kasutamise või sellega ähvardamise, pettuse või kuritarvitamise või isiku abitu seisundi ärakasutamise või teist isikut kontrolliva isiku nõusoleku saavutamiseks makse tegemise või vastuvõtmise või muu hüvise pakkumise või vastuvõtmise või muu kuritarvituse teel». Mis on inimkaubandus? Võtmeküsimuseks on tegevuse «ekspluateeriv otstarve» ja mitte inimeste liikumine oma riigis või üle riigipiiri. Olulisel kohal definitsioonis on see, et inimkaubitsemise ohvri nõusolek on tähtsuseta. Palermo protokoll on esimene ÜRO dokument, mis käsitleb nõudlust, mis on tegelikult naiste ja lastega kaubitsemise ajendiks. Protokollis käsitletaval seksuaalsel ekspluateerimisel on mitmeid põhjuseid. Peale organiseeritud seksitööstuse on selles oma osa maailma globaliseerumisel, tänu millele on hoogustunud inimkaubandus ning naisi ja tüdrukuid on lihtsam viia üle riigipiiride. Seksuaalse ekspluateerimise ohvriteks langevad eelkõige vaesuses elavad naised, kellel ei ole näiteks regionaalsete eripärade tõttu võimalik tööd leida. Nad on suureks ahvatluseks värbajatele ja kupeldajatele, kes lubavad palju raha, rikast meest ja ilusat tulevikku, jättes sealjuures mainimata füüsilised ja emotsionaalsed üleelamised, vägivalla, vägistamised, alandused. Eestis saab seksuaalne ekspluateerimine alguse regionaalsest killustatusest, mistõttu puudub näiteks Kirde-Eesti naistel ja tüdrukutel tihti võimalus saada tööd. Mitte küll palju, ent siiski on perekondi, kes saadavad tüdrukuid tänavatele ja maanteede äärde, et perekonnale elamiseks vajalikku raha teenida. Muud väljapääsu raskest olukorrast ei leita. Siiski ei ole tegemist vaid Kirde-Eestit iseloomustava situatsiooniga. Sama kehtib kõigis vaesemates maapiirkondades. Mõned Tallinna kõrgkoolidesse õppima tulnud noored naised teenivad raha prostituutidena, sest vanematel ei ole raha, et maksta kodust eemal elava tudengi elamiskulud. Nii meelitavad sutenöörid noori naisi ja tüdrukuid vaba elamispinna ning lubadustega, et tüdruk peab tööd tegema vaid siis, kui ta ise soovib ning võib selle iga kell lõpetada. Lubadusteks need jäävadki. Puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui palju naisi, nende hulgas ka alaealisi, kaubitsetakse Eestist välismaale prostituutideks. Hinnanguliselt on see arv 500 aastas. Siit kaubitsetud naisi leidub Põhjamaades, Lääne-Euroopas ja kaugemalgi. Nõudmine tekitab pakkumist Eestis tekitavad nõudlust prostituutide järele nii eestlased ise kui ka välisriikidest tulnud mehed. Peamiselt on kliendid meie põhjanaabrid. Kuna Eesti on juba kuulus kui odavate tüdrukute maa, siis võib see olla üheks põhjuseks, miks väga paljud Briti mehed tulevad Tallinna poissmeesteõhtut pidama. Seega on Eestist saamas seksiturismi maa. Meestepoolset nõudlust prostitutsiooni järele on põhjendatud meheinstinktidega, ohutu lõbutsemise otsimisega, seksuaalse aktiivsuse algatamisega noortes poistes, prostituutidele elatise teenimise võimaluse andmisega. Need kõik on aga müüdid, mis esitatakse õigustamaks seksitööstust ja reklaamimaks ennast nüüdisaegse ühiskonnana, tööpakkuja ja teenuseosutajana. Teaduslikult ei ole tõestatud, et meeste seksuaalsed instinktid oleksid võimsamad kui naiste omad. Müüt on seegi, et enamik prostitueerivaid naisi on nümfomaanid, kes teevad seda, mis neile meeldib, saades selle eest raha. Prostituutide hulgas on nümfomaane, kuid nende osakaal kõikidest prostituutidest on väga väike. Ja töö eest saadavast rahast jääb naisele endale vaid alla 50%. Tihti arvutatakse «palgast» maha ka majutuskulud. Ja kõik osapooled maksavad «katustele». Nõudlus tuleb keelata Rootsi valitsus leidis, et enamik globaalsest prostitutsioonitööstuse kasumist läheb inimkaubitsejate taskutesse. Samuti rõhutati, et rahvusvaheline inimestega kaubitsemine ei saaks vohada, kui kohalikel prostitutsiooniturgudel ei oleks mehi, kes on nõus ja võimelised ostma ning müüma naisi ja lapsi seksuaalseks ekspluateerimiseks. Rootsi astus prostitutsiooni nõudluse vastu. Prostituudi ostmine on seal keelatud 1999. aastast alates. Selle tulemusena on langenud tänavaprostitutsioon ning prostitueeritud naiste arv on vähenenud 50% võrra. Rootsi politsei andmetel on seadusel olnud inimkaubitsemisele n-ö külmutav efekt. Organiseeritud kuritegevusel on äri jahtunud, sest just nõudlus on löögi all. Mainimist väärib ka asjaolu, et kuigi Rootsi politsei pidas algselt seaduse järgimist väga keeruliselt kontrollitavaks, on rahvaküsitlused näidanud, et 80% elanikest toetab seadust. Legaliseerimine pole lahendus Võrreldes Rootsi kogemust riikidega, kus prostitutsioon on legaliseeritud, näeme tugevat kontrasti. Kaubitsetud naiste ja laste arv seksitööstusesse on aina kasvanud. Holland muutis lõbumajad ja kupeldamise seaduslikuks 2000. aastal. Mitmed raportid näitavad, et 80% Hollandi bordellides töötavatest naistest on sisse veetud teistest riikidest. Saksamaal selgus, et pärast seda kui hakati liikuma prostitutsiooni legaliseerimise poole, kasvas kümne aasta jooksul teistest riikidest sissekaubitsetud naiste arv 75%. Pärast Berliini müüri lammutamist oli hinnanguliselt 10 000 naisest 80% toodud endistest Nõukogude Liidu riikidest. Argumendid, et legaliseerimine kaitseb prostituuti, ei pea vett. Seksuaalselt ekspluateeritud ohvrite seas läbi viidud uuringud näitavad, et prostitutsiooniga seotud asutused, olgu need siis kas seaduslikud või mitte, ei võtnud naiste kaitseks praktiliselt mitte midagi ette. Viies erinevas riigis läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et 80% inimkaubitsemise ohvritest kannatas nii kupeldajate kui ka ostjate poolt toimepandava füüsilise vägivalla all ühtemoodi nii legaalses kui illegaalses seksitööstuses. Riik haaraku ohjad Ratifitseerides Palermo protokolli möödunud aastal, võttis riik kohustuse võidelda inimkaubitsemise vastu. Seega võttis Eesti kohustuse oma seadusi kohandada protokolli eesmärkide rakendamiseks ja käsitleda seadusandluses nõudlust, mis tekitab inimkaubitsemist. Riigikogu õiguskomisjon võttis hiljuti käsile karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille üks eesmärke on karmistada kuritegelike jõukude liikmeid, kes tegelevad prostitutsiooniäriga. See on üks kiiduväärt samm ja loodetavasti läheb Riigikogu sellega kaasa. Möödunud aastal NATO juhtide allkirjastatud «nulltolerantsi» poliitika järgi hakatakse sel aastal koolitama kõiki Eesti sõjaväelasi, kes lähevad NATO programmide raames ülesandeid täitma. NATO deklareeris, et nende teenistuses olevad mehed ei tohi ennast siduda inimkaubitsejatega, nende tööle kaasa aidata või seda kuidagi kergendada.
|