Armastan Eestit ja Prantsusmaad, sest mõlemas on veel säilinud säärast inimlähedast ja ehedat elu, mida mujalt naljalt enam ei leia, tunnistab Soome päritolu gastronoom Mirja von Knorring, kes oma suved veedab Muhu saarel ja talved Lõuna-Prantsusmaal.

Suved Muhus toovad naise meeltesse lapsepõlve Soome. «Need metsmaasika- ja heinamaalõhnad tekitavad nostalgiat ja kodust tunnet. Selles kõiges on tubli kogus konarlikkust, mis samas kõneleb mitmekesisusest, loovusest, leidlikkusest,» tõdeb ta.

Mirja kui kirglik lähi- ja mahetoidu austaja hindab iseäranis seda, et Eestis pole masinad ja tööstuslikkus kõikjale maaellu tunginud, väikestes majapidamistes kasvatatakse enda tarvis kartulit, porgandit jm – seda kõige ausamat ja puhtamat toidukraami.

Ürditark

Aga just Prantsusmaal sündis sümpaatiast Eesti vastu ekstra siinsele lugejale mõeldud raamat «Elav gastronoomia», mis on kui retk tänapäeva kokakunsti ajalukku, toidukirglise naise isiklik pilk maitsete ja sööginaudingute maailma. Seal võtab Mirja kokku mööda ilma rännates kogutud hunnitud toiduelamused ja oma kokatarkused. Seda kõike sugugi mitte tühjalt kohalt – naisel on üleilmselt hinnatud Le Cordon Bleu kokadiplom, ta korraldab kokanduskursusi ja on kirjutanud mitu kokaraamatut, sealhulgas ürtidest ja nende hingeelust. Ta on rajanud mitmeid ürdiaedu, sestap saadab teda põhjanaabrite juures ka tiitel Soome ürdikuninganna.

Toidu puhul hindab naine loomulikult kõige tähtsamaks tooraine kohalikku päritolu. Siis tuleb mängu hooajalisus ja värskus, mis annab toidule õige maitse. Tõepoolest, mõelge suvistele Eesti maasikatele ja tomatitele ning neile, mida talvel supermarketist saab...

Lemmik Ö

Mirja kõige helgemad maitseelamused Eestis pärinevad sõprade kodust ja restoranist Ö. «See restoran ja Roman Zaštšerinski kokakäekiri muudab mu lausa lüüriliseks,» õhkab ta vaimustunult. Üldisemalt restoranidest pajatades tunnistab naine peategelaseks maitsva toidu. Siis tuleb koha hing ja õhustik, mille määravad inimesed, kes seal söövad, mitte ilmtingimata sisustus. Kuigi jah, ka heal sisekujundusel on oma osa, aga vaid nii palju, et see ei riivaks silma. «Ning selle tunneb kohe ära, kas toidu taga on külalislahke süda ja avatud hing, või arrogants. Viimase suhtumisega aga head restorani ei sünni,» on Mirja veendunud.

Tooraine osas hindab ta Eestit ja Soomet enam-vähem võrdseks, pidades lugu mõlema maa juurviljadest, kalast ja metsaandidest. Ka ürte osatakse mõlemal pool Soome lahte juba vääriliselt hinnata ja õigesti kasutada, lisades nendega roogadele hõrkust, tapmata põhimaitset. Eesti piimasaadused hindab ta aga esmaklassiliseks.

Ahjukala Giverny moodi

4 väikest või keskmist puhastatud

siiga või koha või 2 suuremat kala (prantslased kasutavad punast kefaali), 2 küüslauguküünt, 1 dl hakitud peterselli, 1 dl kivideta, hakitud musti oliive, 1 tl riivitud sidrunikoort,

1 sidruni mahl, 4 keskmist tomatit, basiilikulehti, 8 tervet musta oliivi, soola ja pipart, oliiviõli.

Sega kokku purustatud küüslauk, hakitud petersell, oliivid, sidrunikoor ja -mahl, sool ja pipar. Täida seguga kalade kõhud ja lase tund aega jahedas maitsestuda.

Pintselda kalad pealt oliiviõliga ja küpseta kuumas ahjus 15 minutit.

Samal ajal haki tomatid ja passeeri neid kuumas õlis, kuni vedelik aurustub – kuid mitte liiga kuivaks! Maitsesta soola ja pipraga. Rebi tomatite sekka basiilikulehed ja sega hulka kalade praeleem. Kalla segu kaladele ja kaunista tervete oliividega. Kõige parem on süüa kuumalt. Joogiks sobib jahutatud Chablis.

Basiilikulooriga lõhe

Lõhe küpsetatakse ahjus, kaetuna tomati, basiiliku ja crème fraîche’iga (müüakse juba meilgi).

Lihtne ja maitsev roog. Lõhe asemel võib kasutada turska, koha või haugi.

Neljale. 600 g nahata ja luudeta lõhefileed,

1 sl võid, 2 tomatit, 2 dl crème fraîche’i, 1 pott värsket basiilikut, 1 tl soola, 0,5 tl pipart.

Säti ahi 200 C juurde sooja. Määri ahjuvorm võiga, tõsta kalafilee vormi tervelt või neljaks tükeldatult.

Hoia tomateid korraks kuumas vees ja eemalda koor, tükelda. Sega tomatikuubikud kõvaks klopitud crème fraîche’iga ja lisa hulka hakitud basiilik – hoia mõni kenam basiilikuleht kaunistuseks. Sega läbi ja maitsesta soola-pipraga. Kalla segu lõhele ja pane vorm ahju keskossa. Küpseta kala 15–20 minutit.

Ehi kala basiilikuga ja paku näiteks koos kartuli, suhkruherneste, rohelise spargli ja redisega. Kõrvale sobib juua valget veini, nt Sancerre’i.

Nizza salat

Selles salatis kohtuvad eri värvid ja komponendid, mis loovad hästi kokkukõlava terviku. Suur kirg Nizza salati vastu johtub kõige tõenäolisemalt kolmest armastatud põhikomponendist: Vahemere anšoovisest, tuunikalast ja oliividest.

250 g rohelisi keedetud ube (ei tohi üle keeta), 4 kõvakskeedetud muna, 12 konserveeritud anšoovisefileed, 12 suurt musta oliivi,

1 purk tuunikala, 1 punane sibul, õhukeste viiludena, 1 peasalat, millest kasutatakse vaid väikesi keskmisi lehti, 1 hakitud roheline paprika, peterselli ja basiilikut, 2 küpset sektoriteks lõigatud tomatit.

Kastmeks 1–2 hakitud küüslauguküünt, soola ja pipart, 1 sl valget veiniäädikat või sidrunimahla, 3 sl head oliiviõli.

Sega hakitud küüslauk, sool ja pipar veiniäädika või sidrunimahlaga ning lase 15 minutit seista. Seejärel lisa oliiviõli ja sega. Serveeri salat kausis või vaagnal. Kaunistada polegi vaja, sest salat näeb juba iseenesest välja kui kaunis maastik.