| «Praegu kajastub see meie äriplaanis, mis on koostatud aastani 2017. Kuid tingimuslikult, konkreetseid summasid või tegevusi pole.» Tema sõnul langetab otsuse ikkagi riik, vahendab Virumaa Teataja. «Eesti Raudteel ei ole niisuguseid vahendeid eelarvesse planeeritud, et ehitada kontaktvõrk või rekonstrueerida olemasolev,» kõneles Glase, lisades, et praeguseid kontaktvõrke saab remontimata ekspluateerida veel vaid mõne aasta. Elektriraudtee taotleb euroliidu ühtekuuluvusfondist 1,3 miljardit krooni veeremipargi väljavahetamise projekti jaoks ning ettevõtte juhatuse liikme Kuldar Väärsi kinnitusel pole suurt vahet, kas selle raha eest ostetakse elektri- või diiselronge. «Selle küsimuse peab otsustama Eesti riik nõnda, et see oleks kõige mõistlikum,» ütles Väärsi. «Asi on selles, et vähemalt poolte meile kuuluvate rongide eluiga hakkab aastal 2011 lõppema. Võib-olla ei saa me reisijatele siis enam praeguses mahus teenust pakkuda,» juhtis uue rongipargi vajalikkusele tähelepanu Kuldar Väärsi. Ta märkis, et Tallinna lähiümbrust peab käsitlema reisirongide ühtse liikluspiirkonnana, mis võiks lõppeda Rakveres. «Rongid võiksid käia lõppjaamade vahel tunnise intervalliga. Aga me opereerime riigitellimuse järgi.» Väärsi arvates on aastaks 2015 välja vahetatud kõik Eestis liikuvad reisirongid. «Selleks ajaks võiksid meie rongid sõita Rakverenigi. Kui aga valik langeb elektrirongide kasuks, kas need siis selleks aastaks Rakvereni sõidavad, päris kindlalt väita ei saa, sest kontaktvõrkude kindlat laiendamist üheski plaanis ei ole,» sõnas ta. Kas elektrirongidel on tulevikku või mitte, otsustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu käimasoleva uuringu tulemuste järgi. Ministeeriumi pressinõuniku Allan Kasesalu andmetel peaks uuring tänavu suveks valmis saama. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
