Kristjan ja Maarika Järvi viisid eile muusikat Väikemõisa lastekodusse.

Järvide käik Väikemõisasse on osa Kristjan Järvi toetusest projektile «Aitame lapsed muusika juurde», mille eesmärgiks lastekodulaste muusikakasvatuse edendamine. Siiani on Väikemõisa lastekodu kasvandikud pidanud laule õppima vaid kassetti kuulates, kuna lastekodul ei jätku raha, et osta mõni korralik pill või palgata muusikaõpetaja, kes lastega tegeleks.

Projekti toetusrahadest peaks aga lastekodu muusikalembeste kasvandikeni peagi jõudma nii muusikaõpetuseks vajalikud instrumendid ja muud õppevahendid kui ka muusika- ning liikumisõpetaja.

Ise peab aitama

Kui lapsed on Järvidele selgeks õpitud laulud ette kandnud, asutakse koos laulma ja tantsima. Kristjan Järvi, kel kodus ootamas viiene poeg Lukas, peab muusikat lapse elus väga tähtsaks mõjuriks. Järvi sõnul on aga palju lihtsam mitte hoolida ja oodata, et riik aitaks ja annaks raha.

«Kuid miks kurta, et valitsus ei anna raha või ei tee midagi, kui võib ka ise teha ja algatada. Lihtne on ajada oma taskud raha täis ja rääkida vaid enda probleemidest, aga kui iga Eesti inimene annaks oma elu jooksul kas või ühe krooni, oleks see kokku juba miljon krooni ja sellega saaks aidata väga paljusid lapsi,» ütles ta.

Järvi rõhutab, et on eestlane ja tahab aidata oma inimesi. Eestist lahkunud inimesena on tal enda sõnul selleks ka rohkem perspektiivi, kuna ta on näinud, et taolised probleemid on olemas kogu maailmas.

«Meil on Eesti ning oma rahva vastu kohustus- ja vastutustunne. Tahame, et Eesti keskkond areneks ja inimesed muutuksid lahkemaks,» nõustus vennaga Maarika Järvi.

Järvide sõnul jättis lastekodu külastamine neile fantastilise elamuse.

«Näha oli, et lastel on muusikat vaja, sest see paneb nad tegutsema, aitab neil ennast väljendada,» ütles Maarika. Kristjan aga lisas, et kõige olulisem on lastele anda siiski armastust.

Järvid tahavad näidata, et ka kodanikualgatuse teel on võimalik midagi ära teha ja et projektiga liitub ka mitmeid teisi muusikuid.

Muusikaõpetaja otsib lastekodule Viljandi Kultuuriakadeemia. Akadeemia rektori Anzori Barkalaja sõnul üritati aasta tagasi seesugust projekti käivitada, kuid vallal nappis selle toetamiseks raha.

«Muusikat on aga lastele vaja, sest sellel on teraapiline roll. Muusikaline keel puudutab hinge enam kui verbaalne ja laps on stabiilsem.» Seetõttu on tema sõnul oluline, et pilootprojektist võrsuks heategevuskontsertide sari ning see jääks püsima.

Neljapäevasel toetuskontserdil Estonia kontserdisaalis astub ERSOt dirigeeriva Kristjan Järvi kõrval lavale ka tema flötistist õde Maarika Järvi, ettekandele tuleb peaasjalikult Eesti heliloojate looming.

Kodumaiste heliloojate flöödimuusikat on Järvid varemgi laiemale publikule tutvustanud, ühistegevuse tulemusena on valminud kaks plaati.

Väljakutse – Sibelius

Osa ettekandele tulevatest teostest on kirjutatud spetsiaalselt Maarika Järvile. «Kahtlemata on kõik Eesti teosed minu jaoks erilised,» kõneles Maarika. «Need on kuidagi südamelähedased – eriti René Eespere «Concerto Flauto», mis on mulle kirjutatud.»

Kontserdil kõlavad ka Jean Sibeliuse kuues ja seitsmes sümfoonia, mida Kristjan Järvi enesele kaunis oluliseks väljakutseks peab. «Mulle tundub, et seitsmes sümfoonia on kuuenda jätk ning nad moodustavad ühe terviku,» sõnas Järvi. «Minu jaoks on neid väga huvitav ilma vaheta esitada ning usun, et ka publik saab põneva kuulamiselamuse.»

Kuigi esmatutvust tegi noorim dirigent Järvi ERSOga juba laulupeol, seisab ta kontserdisaalis kodumaise esindusorkestri ees esimest korda.

Suvel loodab Kristjan Järvi naasta Tubina festivalile, kus Eesti kontserdipublik peaks näha saama ka Viini Tonkünstler Orchesteri, mille peadirigent ta on.

Kontsert

ERSO, dirigent Kristjan Järvi

Flöödisolist Maarika Järvi

Kavas: Beethoven, Eller / Coleman, Kapp, Eespere, Sibelius

10. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5