Pääsemaks koššerrestorani, tuleb astuda sisse Tallinnas Karu tänaval asuva sünagoogi uksest ja läbida turvaväravad. Sealt restorani Moses poole edasi liikudes ootavad klienti nagid, kuhu välisrõivaid jättes võib väga argiselt riietunud inimest tabada kerge piinlikkusevärin – erinevalt paljudest hiina või hamburgerirestoranist ongi see koht tõesti restoran. Tihtipeale kipuvad mujal maailmas tegutsevad rahvussöögikohad pakkuma pigem kohalikele maitse-eelistustele ja äranägemistele kohandatud versioone võõramaistest retseptidest. Seda, kuivõrd erinevad Mosese toidud Iisraelis pakutavatest, ei oska allakirjutanu kahjuks juudiriiki reisimise kogemuse puudumise tõttu hinnata. Küll aga näikse Tallinna restoranile andnud oma heakskiidu siinsed juudid – möödunud pühapäeva õhtul oli söögikoht üsna rahvast täis ja eranditult kõik mehed kandsid pigimütsi.Sõna «koššer» viitab pikale reeglite jadale, mis määratlevad tõsiuskliku juudi jaoks äärmiselt täpselt, mida ja millisel moel valmistatud roogi ta süüa võib. Tänu nende piirangute põhjalikkusele tulevat koguni vanapoolsetel juudiperenaistel ette hetki, kus nad peavad soovist kombeid veatult täita rabilt nõu küsima. Mosesesse sööma mineja siiski reegleid kartma ei pea. Teenindus on sõbralik ja menüüd vaadates näeb, et arusaamatute nimedega toite leiab paljudest tavapärasematest söögikohtadest hoopis rohkem. Eelroad-supid-salatid-magustoidud on ikka olemas ning prae leiab nii liha- kui ka kalasõber – tõsi sealiha soovija peab leppima millegi muuga. Kõrvale saab rüübata koššerveini, meie proovitud valge majavein Vineyards Selection Emerald Riesling Chenin 2006 oli poolmagus ja üpris kerge. Postimees katsetas eelroogadest iisraeli mõõdukalt terava maitsega salatit punasest kapsast ja soolatud köögiviljadest (65 krooni). Teravusega oli kokk tõesti mõõdukas olnud – see tähendab, et vürtsisusega salat ei rabanud, küll aga mahlasusega. Neile, kel plaanis pärast seda rooga suudelda, tasub öelda, et suudeldav võib üsna selgelt tunda, et olete oma immuunsussüsteemi just korraliku sibulaannusega tugevdanud. Põhiroana võetud magushapu lõhe küüslaugukartuli ja ingverikartuliga (160 krooni) oli aga tõeline kinnitus, millise hoolikusega koššertoitu valmistatakse. Nii pehmelt ja kala parimaid maitseid välja toovalt valmistatud lõhe söömist nagu ei meenugi. Magustoiduks pakutud küpsetatud õunad pähklite ja meega (35 krooni) maitsesid nagu küpsetatud õunad ikka. Suhkruga oli ehk vaid keskmisest mõõdukamalt ümber käidud, see peaks aga ilmselt rõõmustama neid, kes üliläägeist magusroogadest ei pea.
Väljavõte menüüst: Gefillte-fisch (aškenazi juutide täidetud kala), serveeritakse salati ja mädarõikaga – 70 krooni Värskete köögiviljade taldrik 1000 saare kastmega – 60 krooni Iisraeli keskmiselt terava maitsega tomatisupp kanapuljongi baasil kuskusiga – 65 krooni Võikala thina kastmega, lisandiks riis kuivatatud puuviljadega – 160 krooni Kanafilee tšillipipraga Jeruusalemma moodi, lisandiks punane kapsas ja šampinjonid –
165 krooni Õunabiskviit – 30 krooni |
