Laari järgi on Eesti nukras seisus, senised eelised, nagu odav tööjõud, on kadunud, konkurents tugevneb, positsioon erinevates edetabelites aina nõrgeneb ja tulevikus
paistavad energiaprobleemid. «Meie mahajäämus aina suureneb,» ütles Laar ja lisas, et kui teadmismahuka tootmise
arendamist selgeks prioriteediks ei seata, astub Eesti n-ö. Kreeka teed, mille tulemuseks on stagneerumine. «Probleem on tõsiselt olemas,» rõhutas Laar olukorra tõsidust ja tõi välja, et tuleb loobuda liigsest optimismist ja saada üle IT-alal tehtud edusammudest tekkinud peapööritusest. Üheks võtmeküsimuseks magavas seisus majanduse äratamiseks pidas Laar haridusprobleemide, näiteks kõrghariduse devalveerumise ja reaalainete vähese tähtsustamise, lahendamist. «Reaalained on olulised ja kui me neid ei õpi, siis lähme põhja,» selgitas Laar matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmise ideed. Lisaks haridusküsimustele aitaks teadmismahuka majanduse arendamisele kaasa ka riigi rolli määratlemine ja bürokraatia efektiivsemaks ja läbipaistvamaks muutmine. Laari sõnul on riigi roll olnud seni äärmusest äärmusesse – kas ülihoolitsev kanaema või vastutustundetu joodikust isa. Riigi tuge oleks kindlasti vaja IT-ekspordile. Laari kinnitusel tuntakse mujal maailmas Eestis loodud e-riigi lahenduste vastu suurt huvi, kuid senini on neid omandiküsimuste tõttu võimatu müüa olnud. «Ei tea, kes on omanik. Huvi on, aga ei saa müüa,» ütles Laar. E-riigi toimimist takistab Laari sõnul puudulik haldusreform ja liigsed rahavood. «E-valitsus on jõudnud seisu, kus raha on liiga palju,» lausus Laar ja meenutas oma kunagise nõuniku Linnar Viigi sõnu, kelle arvates paneb just rahapuudus inimesed mõtlema ja terviklahendusi otsima. |
