Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas riigikogu valimistel osaleva konstitutsioonierakonna teine number Dimitri Klenski.
Online-intervjuu kestab reeglina kaks tundi, mille jooksul vastab intervjueeritav nii paljudele küsimustele kui jõuab. Postimees Online’i toimetus teeb esitatud küsimuste hulgast valiku, välistades korduvad küsimused ning eelistades aktuaalsemaid ja erinevate küsijate küsimusi.
Teil on konstitutsiooonierakond. Millist või millise riigi konstitutsiooni teie erakond esindab: stalinlikku või breznevlikku? Eesti Vabariigis on kehtiv teatavasti põhiseadus.
Ei stalinlikku, ei breznevlikku. Ma ise ei ole selle erakonna liige, olen selle erakonna nimekirjas sõltumatu kandidaat. Kuid vastan - konstitutsioon ja põhiseadus on sünonüümid. Sama nagu erakond ja partei. Te ju ei pahanda selle peale, et oli erakond Res Publica. See ei olnud eestikeelne. Aga selles polnud ju midagi katki.
Mida loodab konstitutsioonierakond võimule pääsedes ära teha ehk mis meid ees ootaks, kui teist saaks peaminister?
Küsimus on oletuslik. Me ei saavuta valimistel niisugust tulemust, et saaksime moodustada valitsuse või meid kutsutakse valitsusse. Meie jaoks on Riikigogu mikrofon - ruupor.
Kui aga vastata Teie küsimusele otse, sama tõsiselt, kuivõrd tõsine on ise küsimus, siis midagi halba teid, ehk meid küll ei oota. Muide, kes need "meie" oleme? Olles peaminister, oleks tegutsenud euroopalikult, samas iseseisvalt. See tähendaks, et lõppeks otsene Eesti sõltuvus USA-st, oleks paranenud suhted Venemaaga. Etaloniks oleks Soome-Vene läbisaamine.
Oleks esitanud ÜROle resolutsiooni, mille kirjutaksid alla kõik maailma riigid. Nii kui see toimuks, Eesti kuulutaks välja absoluutse neutraliteedi ja esimesena maailmas loobuks täielikult igasugustest relvajõududest. Olen veendunud, et kui Venemaa rikuks seda ÜRO resolutsiooni, siis kohalikud venelased asuksid Eestit kaitsma. Naiivne? Võib-olla, kuid ainult esmapilgul. Võiks ju pakkuda sellise variandi maailma üldsusele. Sellest võiks saada meie, Eesti "Nokia".
Millised on Eesti kolm kõige põletavamat probleemi ja kuidas neid lahendada?
1.Suur vahe kõige rikkamate ja kõige vaesemate vahel. See takistab riigi ja ühiskonna arengut. Seda vahet tuleb hakata sihinkindlalt vähendama. Veel hiljuti võisid suured kontrastid põhjustada sotsiaalset konflikti, kuni revolutsioonini välja. Täna on võimul teised rahva rahustamise mehanismid ja vahendid. Elanikkond tehakse vaikivaks inim-massiks. Või siis hirmutatakse välisvaenlasega (Venemaa) või sisevaenlasega (kohalikud venelased). Kuid sellega algab ka rahva degenereerumine. Seda ei tohi lubada.
Liiga kiire majanduslik areng, muide see on ju ainult rikkurite või auahnete poliitikute huvides, tuleb peatada. Reformierakonna lubadus - viieteist aastaga jõuda Euroliidu jõukamate hulka - on bravuuritsemine ja upsakus. On ebaeetiline ja amoraalne jõuda Euroopale järele oma kaasmaalaste arvelt. Kristiina Ojuland ei näe selles mingit probleemi, sest tema jaoks on Eesti hiilgus eesmärk oma ette. Ta ei vaevu pead vaevama selle eesmärgi omahinna üle. See aga on võrdne osa oma rahva maatasa tegemisega. Teine asi on, kui need poliitikud ja rikkurid piltlikult öeldes lepiksid koos vaestega kartulikoori sööma.
Tiigrihüpe on tore asi, aga teinekord peaks tagasihoidlikum olema. Ega me ikka tiiger küll ei ole, et saaks isegi kaks hüpet teha. Tuleb tasakaalustada majanduslik ja sotsiaalne areng. Isegi kumminiiti ei saa lõpmatuseni venitada - rebite katki. Tuleb rohkem mõelda inimese - eestimaalase vaimsele seisundile ja arengule. Ega õnn pole ainud palju rahas.
Muide häbi on olla kerjus, kuid mitte vaene. Sest materiaalselt vaene inimene võib olla palju õnnelikum, kui primitiivne rikkur, just oma vaimsest rikkusest.
2.Etniline ebavõrdsus ja eestlaste-venelaste dialoogi puudumine. Kunstlik/rumal ja traagiline distantseerumine Venemaast.
See ebavõrdsus tuleb likvideerida. Esimene samm - seda tuleb tunnistada. Siis hakata probleemi tasapisi lahendama. Kuna see protsess on pikaajaline, siis võiks pakkuda terve süsteemi meetmeid. Näiteks, kohe moodustaksin akadeemilise ümarlaua riigi telekanalil - see võiks olla öine telesaade laupäeva hilisööl vastu pühapäeva. Akadeemikud arutaksid vene küsimust, kui teaduslikku probleemi, ilma emotsioonideta, poliitilist huvi. Nad oleksid võimelised meile mingi väljapääsu pakkuma. Igal juhul aitaks taoline asjatundlik arutelu kaasa eestlaste ja venelaste vastaslikkusele arusaamisele.
Me peaks suhtuma meie venelaste probleemi nagu USA-s hakkati võitlema segregeerimisega peale Martin Luther Kingi tapmist. Väga radikaalselt!
3.Eesti iseseisvuse ja identiteedi kaotamine, kultuuri hääbumine. Eesti elulaadi amerikaniseerumine.
Mis lahendus pakkuda? Raske öelda, vist on juba hilja, on alanud pöördumatud protsessid, aga loota tahaks paremat. Me tahame korraga kahte jänest püüda - olla iseseisvad ja samas kasu lõigata. Viimane eeldab ka seda, et millegist tuleb ka loobuda, maha müüa, unustada. Teinekord vaat et on kasulik isegi iseseisvus maha müüa, samas teeseldes ja pettes rahvast ja iseennast, et see ikka säilib. Tegelikult on meie iseseisvus täna ainult riigilipp, hümn ja vapp. Oleme nagu tsivilseeritud koloonia. Kahjuks meie heaolu on tegelikult tähtsam kui iseseisvus. Tunnistada seda on väga raske.
Eeldame, et teie erakond pääseb riigikokku. Milliseid erakondi te näete enda partneritena ja miks? Missugune Eesti erakondadest on teie erakonnale vaadetelt kõige lähedasem?
Poliitikas võib olla partneriks kas või Kurat ise. Tähtis on see, kas ta sind ei peta, sest teine kord võib sind alt vedada isegi parim sõber.
Kõige lähedasemad on Konstitutsioonierakonnale maailmavaateliselt vasakpoolsed ja tsentristlikud jõud. Rahvaliit, Keskerakond, Vasakpartei, mingil määral ka meie kõige parempoolsemad maailmas sotsdemid.
Tänapäeval võiks öelda, et koostööd saab ja peab tegema kõigiga, kui see töötab venelaste nn vabatahtlik-sunniviisilise assimilatsiooni vastu.
Mis Teie arvates on Eesti identiteet? Miks?
Eesti identiteet on see, mis võrdsustab eestlasi. Miks? Sellest küsimusest ei saa aru. Nagu ka teisi rahvusi võrdsustab eelkõige keel, siis kultuur.
Kas Teil on Eestis hea elada? Kui ei ole, siis miks Te Venemaale ei koli?
Ausalt öelda, ei ole. Kuid hämmastab Teie soovitus kolida just Venemaale. Miks mitte Prantsusmaale või Norrasse?
Eesti on minu kodumaa, minu vanaema on eestlanna, meie sugulane (tema kaudu) on Saaremaalt pärit Jaan Jõgever - esimene eestikeelse Tartu Ülikooli eesti filoloogia õppetooli juhataja, ise - slaavi filoloogia spetsialist. Isa poolt on minu vanaema vend olnud enne Esimest maailmasõda meditsiini professor jällegi Tartu (siis Jurjevi) Ülikoolis.
Jah, praegu on Eestis vaimsetele inimestele vägagi rasked ajad. Meid ju valitsevad poliitilised tõusikud, kellel on enam-vähem haridust, kuid vähe kultuuri. Ma mõtlen tsivilisatsionistlikku kultuuri, mitte noa-kahvli kasutamise oskust. Vaimselt on alla surutud ka Eesti haritlaskond.
Kuid ega ta sellepärast pea Eestist lahkuma? Oma kodumaa õnnetused tuleb üle elada või siis nendega võidelda ikka kodumaal koos oma rahvaga.
Muide mind on õpetanud mitte lahkuma uppuvalt laevalt minu kauge sugulane isa poolt - ristleja "Varjag" komandör I järgu kapten, hiljem kontr-admiral Rudnev. Tema kangelasteost Vene-Jaapani sõjas on loodud kuulus vene laul "Vragu ne sdajotsa nash gordyi Varjag".
Kodumaalt jooksevad minema ainult argpüksid või need, kes on milleski süüdi. Kuid mina ei süüdista ühtegi emigreerunud inimest või perekonda. Iga saatus on omapärane, igat asja saab süüdistada, aga ka seletada ja mõista.
Kohtunikuks võib olla ainult Jumal.
Palun, olge nii kena ja kirjeldage Teie unistuste Eestit... aastal 2011. Nii paari sõnaga, kontseptuaalselt. RÕHUGA teemadele - millist keelt Teie arvates selles riigis siis räägitakse? Kes räägib ja miks, üleüldse on tarvis sellisel väikesel maalapil hoida hirmsa hinnaga mingit... hm - mida?
Ega see 2011. aasta nii kaugel olegi. Seepärast on raske ennustada. Ega suurt vahet tänapäevaga ma ei näe, kui mingi globaalne kataklüsm ei juhtu.
Kui rääkida ohust eesti keelele, siis seda on küll vaja karta. Inglise keel ohustab täna juba ka Moskvat.
Vastaks Teie küsimusele ühe looga. Kuskil 15. aastat tagasi kirjutas üks rahvus-radikaal, siis veel "Sirbis ja Vasaras", et KÕIK KULTUURID ON VÕRDSED. See ongi meie häda. Segame mõisteid. Ajalehe peatoimetaja, haritud ja kultuurne Eduard Tinn kommenteeris seda ehtsalt. Ta vastas nii: et jutt ei saa olla kultuuride võrdsusest, sest ei saa ju Eesti kultuuri võrdsustada Prantsuse kultuuriga, kuid see ajalehe lugeja tahtis öelda seda, et kõikidel kultuuridel on võrdne õigus eksisteerida.
Seda vahet me ei tee ka teistes valdkondades, see räägib upsakusest ja piiratusest. Seda ei pea häbenema, sellega tuleb ja peab võitlema tõrjudes ääremaadele igasugune Kögertalsus.
Kuidas suhtute sellesse, et venekeelses delfi's juba pikemat aega ( juba enne pronkssõduri teema üleskerkimist) kutsutakse venelasi avalikult üles sõjale ja verevalamisele Eestis? Kas Te ei arva, et koos kõigi teiste Eesti Vabariigile vaenulike elementidega olete selle eest vastutav ka Teie ise oma vaenuliku õõnestustegevusega?
Sama võin öelda eestikeelse Delfi kohta, kui seal see pilt pole isegi hullem.
Esiteks, nagu ütles mulle vana tuttav "Sajudise" liider Algirdas Chekuolis, kõigil rahvastel on lollide protsent võrdne. Teiseks, see on igal juhul vastik. Mõistan selle hukka, imestan, et mõlemad portaalid ei eemalda taolisi kommentaare. Pooldan anonüümsuse likvideerimist.
Hiljuti peale R2 provokatiivset Delfis avaldatud eelteadet saatest "Ülekuulamine" oli minu aadressil eestikeelses Delfis mitukümmend (!) ähvardust mind peksta või tappa. Politsei vastas mulle ametlikult, et siin ei ole kuriteost juttugi, see olevat inimeste arvamus. Meie seadus ja moraal on nii allakäinud, et lubab siis mul ka presidenti sõimata ja teda ähvardada. Olen sellele kategooriliselt vastu ja Riigikogus esitaks kohe vastavad seaduseelnõud või parandused toimivatesse seadustesse. Majanduslik liberaalsus, selle absolutiseerimine kandis halba vilja - nüüd on meil kõik lubatud, oleme vabad - pole mingeid piiranguid! Kuid see pole vabadus - see on anarhia. (Venemaal on sama - katastroof). Vabadus on mõtlematu teise vabaduse austamisega, st peab arvestama piirangutega.
Minu tegevus ei ole õõnestav. Lihtsalt ma ei ole paljuga nõus ja julgen mitte nõus olla ametliku ideoloogiaga. Ma suhtun toimuvasse kriitiliselt, ja kõik. Vastasel korral oleks ma juba ammu kongis istunud. Lihtsalt meie preaegune eliit vastutustundetult kultiveerib meie rahvas, elanikkonnas rahvuslikku upsakust, sallimatust. Tekitatakse vastuolusi etnilisel taustal, et saaks lihtsamalt ja primitiivsemalt oma eesmärke saavutada. Nii et vastutama peab meie eliit. Ka meie massi-meedia, kellest on saanud poliitikute ja nende sponsorite käepikendus.
Miks lahkuvad (on lahkunud) sajad tuhanded venelased Venemaalt ja eelistavad soetada kinnisvara Läänes ja isegi vihatud Lätis?
Vastan küsimusega: miks lahkusid iirlased ja inglased Ameerikasse seoses Cromwelli poolt juhitud kodanliku revolutsiooniga? Miks lahkusid eestlased eelmise sajandi algul Venemaale ja Ameerikasse? Miks põgenesid 100 tuhat eestlast eelmise sajandi 40-l aastatel Läände ja mitu miljonit venelast Prantsusmaale peale Suurt Oktoobri revolutsiooni 1917. aastal?
Ikka päästes oma elu või parema elu otsimisel. Põhjuseks olid ka riigis toimuvad segadused, ebamäärasus jne.
Mis puudutab Teie pahameelt venelaste kinnisvara soetamisele Läänes ja "isegi" Lätis, siis see räägib kas Teie kadedusest või russofoobiast- miks sakslane või soomlane tohivad soetada kinnisvara Eestis, Venemaa veneklane aga mitte? Me ju tahtsime vaba turgu!
Konstitutsioonierakonna programm väidab:
Vabadus, õiglus, koostöö – need on ühiskonna normaalse, üldinimlikel ideaalidel, tervel mõistusel ning vastastikusel abil ja toetusel põhineva elu rajamise kolm võtit. Selline tsiviliseeritud elukorralduse programm on Konstitutsioonierakonna programmiks – luua kodanikuühiskond, ehitada üles õigusriik ning toetada sotsiaalselt orienteeritud turumajandust.
Millise teise Eesti erakonna programmiga on Konstitutsioonierakonna programm kõige lähedasem? Kõige erinevam? Miks?
Arvan, et kõige lähedasem on Konstitutsioonipartei programm Keskerakonna, Rahvaliidu, Sotsiaal-demokraatliku partei ja Vasakpartei programmidega. See on minu isiklik arvamus, arvestage sellega, et ma ei kuulu ühtegi erakonda ega parteisse.
Kõige erinevam on KP programm vast Reformierakonna ja IRL programmidest. Miks? KP esindab mitte-eestlasi, kes absoluutses enamuses on Eesti riigi sihipärase poliitika mõju all surutud majandus- ja ühiskondlik-poliitilises elus madalamatele "korrustele". Kohalikud venelased, välja arvatud mõned üksikud "transiidibisnessis", on enamuses väikeettevõtjad või palgalised ja enamuses hõivatud nn musta tööga, mis eestlastele eriti ei passi.
Millal õppisite ära eesti keele, mis oli selle ajendiks? Kas olete oma tollase otsusega rahul, mida on eesti keele oskamine teie jaoks kaasa toonud? Kas usute, et Venemaa annaks kodakondsuse välismaalas(t)ele, kes ei oska isegi algtasemel vene keelt?
Eesti keele õppisin Tartus lasteaias nr 1, mis asub Tartu Ülikooli raamatukogu nurga vastas. See oli ööpäevane lasteaed. Vanemad õppisid pärast sõda Taru Ülikoolis ja töötasid ka. Nii et valik oli paratamatu. Pärast lasteaeda läksime esimesse klassi minu kaksikvenna Sergeiga Riia maantel asuvasse venekeelsese kooli. See on täna Tartu Vene Pushkini gümnaasium.
Muidugi olen ma rahul sellega, et tänu sellele oskan mingil määral suhelda eesti keeles.
Ei oska Venemaa eest vastata. Aga minu teada, Venemaa seadused eeldavad vene keele oskamist kodakondsuse taotlejatelt.
Aiman Teie küsimuse tagapõhja. Meie venelased ei emigreerunud Eestisse, suuremal määral on nad kõik ühe ööga avastanud, et elavad küll Eestis, kuid teises riigis. See polnud nende süü. Nii et neid ei saa põhimõtteliselt võrdsustada nendega, kes soovivad täna tulle Eestisse elama. See ei tähenda, et kohalikud venelased ei peaks valdama eesti keelt. Kuid see ei ole kerge ülesanne kõrges eas, isegi alates 40-st eluaastast. Siin peaks riik õla alla panema. Aga just siin jääb palju tegemata, sest meie riik ja paljuski ühiskond demagoogitseb väitega, et eesti keele valdamine annab võimaluse mitte-eestlasel konkureerida eestlasega tööturul. Aga EI anna! Seda näitab elu, seda kinnitavad sotsioloogide uuringud. Seda väidab ka Tallinna Ülikooli professor Ellu Saare uuring, mis teostati 2002.aastal Tallinnas. Nimetage mulle kasvõi ühte ministrit mitte-eestlast, või riigiameti direktorit! Null! Ometi elab Eestis 32% mitte-eestlast, või siis 25% venelast.
Tallinna elanikest on mitte-eestlasi 48%. Aga ametnikud kohalikus omavalitsuses on valdavalt eestlased (90%)!
Mida te arvate väitest, et Venemaa proov kujutada Eestit fašistliku riigina on tegelikult katse juhtida tähelepanu ära Venemaal toimuvatelt rassistlikelt ja viha õhutavatelt aksioonidelt?
Jah Venemaal on väga keeruline areng. Venemaal on rasked ajad. Kuigi juba on näha ka tõusvat Venemaad. Jah, ühiskonnas on seal näha ka selgeid nazi meeleolusid.
Kuid Te ikkagi eksite, kui ütlete, et Venemaa kujutab Eestit fašistliku riigina. Venemaa massi-meedia, poliitikud või ametlik Venemaa? Viimane küll nii ei väida. Kuid tuleb tunnistada, et ise Eesti annab ainet süüdistada meid "fašismis", sest natslikud (muide väga omapärased) ilmingud on meil tõesti olemas, ja mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt. Eestlaste heaolu on paljuski ülesehitatud kohalike venelaste arvelt, nad on ju meil maha surutud. Kas see on õige või õigustatud, see pole isegi tähtis. Fakt on fakt. Kui Teie seda ei näe või ei tunnista, see veel ei eita fakte ja nähtusi, mida avastavad kõik rahvusvahelised organisatsioonid, viimati ka Amnesty Inetrnational. Võime küll jaanalinnu asendis olla, kuid ükskord see ebavõrdsus, nagu iga ebavõrdsus ikka, maksab meile kätte. Või meie järeltulijatele. Mina seda ei soovi ja seetõttu võitlengi igasusuguse võrdõigusliku (mitte võrdsuse, mida kunagi pole olnud, ega tule!) eest.
Miks vene rahvusest elanikud Eestis väidavad, et neid diskrimineeritakse? Kuidas neid diskrimineeritakse? Mis on selles imelikku, kui nad peavad eesti keelt oskama, et saada kodakondsus? Kui ma lähen Venemaale ja vene keelt ei oska, kas saan ka öelda, et Venemaa diskrimineerib mind? Samas, kui kuulata uudiseid, siis enamus, kes kuritegusid sooritavad, on vene perekonnanimega. Miks on see nii? Miks neid peaks austama, kui nemad ei austa eestlasi?
Just vastasin diskriminerimise kohta. Toon näite 2002. aastal Tallinnas toimunud uuringust. Selle viis läbi prof. Ellu Saar. Ta tegi selgeks, et meie pealinnas elavad kuni 28.a eestlased omavad vähemalt kahekordseid eelistusi võrreldes mitte-eestlastega tööturul, karjäärikasvus, palgas! Noorte eeslaste hulgas on kõrgema haridusega inimesi kaks korda rohkem, kui mitte-eestlaste hulgas. 1990.a. oli see näitaja võrdne. Kas siis 15 aastaga on venelased oma arengus maha jäänud? Ei, see on Eesti riigi järjekindla ja sihipärase poliitika resultaat. Küsimus pole isegi ainult ebavõrdsuses kui niisuguses, taoline lõhestumine etnilisel pinnal on plahvatusohtlik meie ühiskonnale. Kas me seda tahame? Ei! Kuid eestlane mõelda selle peale ka ei taha - elu on ju nii mugav, muide ka kohalike mitte-eestlaste arvelt. Eks sellepärast venelased lähevadki "põhja" - nende hulgas on kuritegijate, narkomaanide, AIDSi-haigete jne % palju suurem, kui Eesti elanike hulgas.
Kes Teile ütles, et Eesti riik austab venelasi? Vastupidi. Isegi siin sündinud mitte-eestlased peavad mingeid eksameid tegema, kui nad tahavad kodakondsust saama. (Muide, Eesti Põhiseadust tunnevad noored venelased paremini, kui noored eestlased. Ainult seetõttu, et nad peavad koolis kodakodsuse eksami tegema.)
Miks Te kogu aeg eristate inimesi rahvuse alusel? See lõhnab rassismiga, nazi-ideoloogiaga. Kõik, kes sündisid Eesti TERRITOORIUMIL peaksid saama kodakondsuse sünnitunnistuse alusel! See on ju nii loomulik, kui suhtuda küsimusse euroopalikult. Kohalikud venelased ei emigreerunud Eestisse nõukogude ajal, nad sattusid ühe ööga teise riiki. Milles nad süüdi on? Miks Jeltsini-Venemaa andis kohe ja kõigile seal elavatele eestlastele, muidugi isikliku soovi alusel Vene Föderatsiooni kodakondsuse, meil aga kaubeldakse riigi tasemel Eesti kodakondsusega? Jah, ma saan Teist aru, parem oleks ilma venelasteta, kuid juhtus nii, et see on paratamatus. Ja see, et me moraalselt piiname mitte-eestlasi kodakondsuse mitteandmisega, see ei tee meile au, ega too ka kasu. Küll näete. See poliitika on lühinägelik, ja viitab ainult sellele, et Eesti on veel liiga noor riik ja ühiskond, et käituda antud küsimuses täiskasvanult, st EUROOPALIKULT!
Kui Te lähete Venemaale, siis olete emigrant, nende jaoks immigrant. Siis täidate kõiki nende seadusi. Kui meie venelane tahab sõita Rootsi ja elada seal alaliselt, ta peab ka seal enne kodakondsuse saamist keele ära õppima ja teisi seadusi täitma. Kuid kordan, kohalik venelane ei sõitnud sisse teise riiki, lihtsalt tema maal tekkis uus riik - taastati Eesti Vabariik. Kui me ei suutnud need võõrad välja tõrjuda, siis pole mõttet nüüd neid mitte-eestlasi karistada, vaid tuleb nad automaatselt omaks võtta, nagu ütles seda ka meie president hr Ilves Narvas. Ja kogu moos! Me peame selle ebameeldivuse omaks võtma ja elama tsiviliseeritult teise rahva esindajatega võrdõiguslike põhimõtete alusel.
Miks on Eesti ja Venemaa suhted nii halvad? Kas Eestil on võimalik suhteid kuidagi parandada, ilma end alandamata ja pidevaid järeleandmisi tegemata?
Minu arvates Eesti-Vene suhetes on eelkõige süüdi Eesti ise. Teie väide alandamisest ja järeleandmisest on rohkem meie rahvuslike komplekside ja eelarvamuste tagajärg. Me peame neist üle saama. Enne kui seda ei toimu, jäävad ka meie suhted jahedaks/külmaks. Õpime Soomelt!!! Neil on siiamaani palju lahendamata küsimusi kaasaarvatud territoriaalseid, kuid soomlased oskasid NLilt ja nüüd ka Venemaalt veel kasumit lõigata oma riigi ja rahva huvides. Ega see Soomet alanda. Meie segame ära alandamise ja uhkuse, sest meie eliit on alaväärsuskompleksidega ja oleme ausad - vähekultuursed. Seetõttu meie pollitikud on politikaanid, aga poliitikud ei ole riigitegelase tasemele jõudnud. Churchill ütles, et riigitegelane erineb poliitikust sellega, et ta mõtleb mitte ainult tänapäevale, vaid ka homsele.
Miks on Venemaa nii konfliktne riik? Millega seletada, et mida leebemalt ja diplomaatilisemalt Eesti käitub (mistahes küsimuses), seda agressiivsemaks muutub Moskva? Mis on sellise käitumise eesmärk? Ja siit edasi: kas Venemaa peab end Eestile heaks naabriks?
Just vastasin peaaegu samale küsimusele. Eesti ei käitu leebelt rahvusvahelise suhete ettekujutuste järgi - Eesti norib ja siis vabandab oma norimise eest. See on lapsik ja rumal. Isegi meile kahjulik. Ja sellest saavad kõik aru. Kuid see on kasulik näiteks USAle. Ühendriigid pidevalt lõhestavad Euroliitu, vastandavad ELi Venemaaga. Kasu on kahekordne - nõrgeneb EL ja Venemaa. Eestile usaldati ookeani tagant tähtsat rolli, kuna meie, olles Euroliidu riik, näpistame Venemaad ja sellega halvendame korraga kahte USA partnerit/vastast - Venemaad ja Euroliitu. Arvestage sellega, et pool Euroopa Parlametaarse Assamblee liikmetest on veendunud atlantistid - st USA globaalse poliitika pooldajad ja toetajad. Meie oleme USA marionett. Mis kasu me sellest saame, ma ei tea. Räägitakse, et USA kaitseb meid- ei usu. Aga et teie taolised usuksid tekitataksegi halbu suhteid Venemaaga, et Te kardaks Venemaad. Ja et Te veel rohkem kardaks, hirmutatakse ka kohalike venelastega, näiteks klenskitega.
Pronkssõduri juures toimuvad teatud tähtpäevadel koosviibimised, kus lehvitatakse Nõukogude Liidu lippe ning mõnitatakse Eesti vabariiki. Kas Teie meelest on see normaalne? Mina eestlasena ei soovi sellist mõnitamist taluda.
Kui see oleks nii, siis see ei oleks normaalne. Kuid see ei ole nii. Keegi NLi lippe Tõnismäel ammu ei lehvita. Seal käib 9. mail üks veneajaloo klubi kolme lipuga - Vene tsaari standardiga (must-kuldne), Vene merekaubandus-laevastiku lipuga (praegune VF trikolor - riigilipp) ja NSV Liidu - punase lipuga. See on meeleavaldus, ja seda keelata ei ole demokraatlik. Samas eelmise aasta 9.mail ise nägin vähemalt (5) viit väikseformaadilist EESTI RIIGI LIPPU, MIS OLID TORGITUD LILLEDE VAHELE. MIKS ME SEDA EI TAHA NÄHA?
Meil on veel puudu suuremeelsusest, mis viitab meie riikluse traditsioonide puudumisele ja riigi nõrkusele ning eliidi alaväärsuskomplekssidele. Seetõttu me ei ole euroopalikult tolerantsed. Õppigem kohalikelt venelastelt - nemad ju ei pahanda selle peale, et Maarjamäele on püstitatud kolm risti eestlastest SS-lastele, pataljonidele, mis on tunnistatud süüdlasteks inimvastastes kuritegudes Venemaa ja Valgevene territooriumil, muide ka, kuulsas Jakobsoni raamatus. Jäägem eestlasteks, kuid olgem ükskord ka eurooplased.
Kas Te sooviksite Nõukogude Liidu taassündi endistes piirides?
Ei.
Kas Te tunnistate, et Venemaa okupeeris Eesti Teise maailmasõja ajal? Kas Venemaa ei peaks Eestile kahjutasu maksma mõrvatud ja deporteeritud inimeste eest?
Juriidiliselt NSV Liit (mitte Venemaa, nagu teie mainisite) Eestit ei okupeerinud. Tavaelu mõistes muidugi Eesti kannatas võõra jõu sissetungimise all. Ja see on kurjus ka ajalooliselt. Kuid juriidiliselt seda ei toimunud - oli inkorporatsioon, millel on hoopis teised rahvusvahelise õiguse järgi tagajärjed. Oleks okupatsioon, siis Eesti oleks ammu nõudnud kontributsiooni/kompensatsiooni rahvusvahelises kohtus. Kuid me seda ei tee, sest ükski kohus seda ei hakka arutama. Ei ole juriidilist alust. Üks okupatsiooni nähtustest näeb ette poolte sõdimist. Eesti NSV Liiduga ei sõdinud. Ja Mart Helme ühes ETV saates ka tunnistas seda.
Okupeerimise tagajärjed on igavesed, inkorporeerimise omad - 50 aastat. Liitke 1940. aastale pool sajandit ja te saate 1990.aasta. Seetõttu meie poliitikud muutsidki oma nõudmised okupatsiooni kasuks, kuigi algul räägiti inkorporeerimisest.
Deporteerimine oli ka kurjus. Kuid formaalselt see oli inimeste "peremešhenije" riigi ühest otsast teise. Deoporteerimine ühest riigist teise on inimvastane kuritegu, kuid see tunnistati selleks peale 1950. aastat. Tagasiulatavat jõudu sellele rahvusvahelise õiguse sättel ei ole. Tehke vastavad järeldused.
Siin on sama viga, mis okupatsiooniga. Te tahate kohut pidada mõistete järgi, peab aga tegema seda eelkõige seaduse alusel. Kas Tammsaare ei õpetanud meid seda vahet tegema oma "Tões ja õiguses"?
Venemaa ei vastuta täies ulatuses NSV Liidu tegude eest. Sama vastutust Te peaks nõudma kõikidelt liiduvabariikidelt. Ja peale selle eitama fakti, et sm.Lauristin käis 1940.a. Moskvas, kus 6.augustil kirjutas alla lepingule, mis nägi ette Eesti astumise NSVL koosseisu.
Kui me ainult Venemaale nõudmisi esitame, siis miks me leppisime ilma kisata sellega, et NSV Liidu võlad maksis kinni nüüdne Venemaa?
Kuid mingi žest Venemaalt võiks olla. Kuid ka see on ju seotud meie haukumisega Venemaa suunas, meie riikliku venevastase poliitikaga.
Proovime 10. aastat vait olla. Näete, kuidas hakkab kõik idapiiril sulama.
Kui pääsete parlamenti, kas hakkate siis ajama seda rida, et Eesti läheks taas Venemaa võimu alla?
Mina küll ei hakka. Enne teeksid seda Ilves, Ansip, Laar jt. Viimasena, muide, Savisaar.
Mis oli Teie meelest küüditamine - kas maa puhastamine ebasoovitavast elemendist või süütute inimeste kindlasse surma saatmine (Siberis hukkus teatavasti kümneid tuhandeid eestlasi)?
Te mõtlete 1949.a küüditamist? Muidugi see oli lollus ka majanduslikult, kuid ka kuritegu, mida aga pole kohtulikult hukka mõistud. On olemas ainult deklaratsioonid. Muide deporteeritute hulgas olid pered või pereliikmed, kes olid ka kohtulikult süüdi mõistetud saksa okupantidega koostöö eest. See oli Nürnbergi tribunali üks otsusi. Muide, sellepärast ka Soome andis NSV Liidule välja (pidi andma!) neid, kes tegid koostööd natsidega ja olid enne 21.juunit 1940.a. automaatselt NSV Liidu kodanikud.
Ma ei õigusta deporteerimist, kuid nagu ütles hiljuti, 2.veebruaril ka meie President, algul tuleb ajalooliselt asi lõpuni uurida, selgeks teha, ja igal juhul mitte kuritarvitada ajalugu poliitilistel ja ideoloogiliste eesmärkidel.
Minu teada Siberis ei hukkunud "kümneid miljoneid"- nende inimeste saatus oli õudne. Muide, kannatanute hulgas oli ka mitte-eestlasi, palju venelasi. Narvas arreteeris NKVD käsul kohalik Eesti Kaitsepolitsei minu vanaisa, toimetas ta Tallinna, kust ta saadeti Plesetslagi Arhangelski lähedal. Seal ta suri 1942.a. Tehke ise järeldused.
Kas oleksite nõus, kui pronkssõdur jääks vanale kohale kuid tekst oleks (eesti ja venekeelne) "Kahetsen sügavalt ja palun andeks okupatsiooni ja sadadele tuhandetele eestlastele tekitatud surmade, küüditamiste, piinade ja alanduste eest"?
Ei ole sellega nõus. See sõdur sõdis ja langes sõdas. Jätke järele enesepetmine. See millest Te räägite oli olemas ja seda tuleb hukka mõista ja vastav mälestussammas paigaldada-
mina pakkusin algusest peale kompositsiooni kolmest figuurist- vastamisi kaks eestlast - üks saksa, teine nõukogude mundris ja nende vahel ema, kes laiutab käsi. Need võiksid küsida: "Poisid, mis te tegite?" ja "Poisid, mis teiega tehti?"
Millisena näete pronkssõduri ajaloolist tähtsust ehk mida ta teile sümboliseerib?
Pronkssõdur sümboliseerib inimmälu õudsast sõjast, selles langenuid. Sõjas, milles inimkond päästeti natsismist.
Kohalikele venelastele see on muutunud ka oma inimväärikuse "saareks", sest nad tunnetavad argielus oma mahasurutust, alandamist ja ka alaväärsuskomplekse, mis on seotud sellega, et neid tunnistatakse okupantideks, kolonistideks ja nende järeltulijateks, teisi sõnu vigasteks, teise sordi inimesteks. Noored mitte-eestlased ei tunneta mingeid Eesti vastu süüd ja seetõttu tulid kaitsma Pronkssõdurit, kui oma isiklikku au ja väärikust. Vanad inimesed, ka punaveteranid, kardavad kõike, sest meie riik on muutumas politseiriigiks, mis teenindab ainult eliiti, nende, mitte rahva, rikastumist.
Kui Teil oleks Eesti ja Venemaa vahelise sõjalise konflikti korral võimalus valida, kas osaleda sõjategevuses Eesti või Vene armee koosseisus (teisi võimalusi pole), kumma valiksite?
Olen nii vana, et mind mobiliseerida ei saa. Vabatahtlikult lähen Venemaa vastu sel juhul, kui kallaletung Eesti vastu on ebaõiglane ja motiveerimata.
Eesti vabariigis elab teatavasti ajaloolistel põhjustel mitu rahvuskogukonda. Kas need kogukonnad on Teie arvates vaenlased? Kas neil kogukondadel on (lepitamatuid) diametraalseid huvisid?
Muidugi ei ole nad vaenlased. Muidugi niisuguseid huvisi ei ole olemas. Kogukonnad elavad tänagi omavahel inimeste moodi. Lõhe tekitavad pidevalt poliitikud. On ju teada, et nad elavad vastuoludes ja kui neid ei ole, siis neid tekitatakse kunstlikult või raputatakse soola vanadele haavadele.
Olen kindel, et kohalikud venelased, ka mina, armastame Eestit mitte vähem, kui Laar, Ansip, Savisaar, ilves, või Teie.
Kas vähemusel on õigus enamusele oma tahte pealesurumiseks rakendada ebaseaduslike ja ebademokraatlike vahendeid? Millises ulatuses?
Ei ja ja. Ja, siis, kui enamus rikub seadusi, ahistades vähemust ja samas ulatuses osutada vastupanu. Mina tunnistan seaduslikke meetodeid. Kuid kes neid piire määrab?
Ühes usutluses Te väitsite, et " küüditamises võib olla üht-teist ka positiivset" vabandage minu vaba sõnade tõlgendamist. Kas positiivne külg seisneb selles, et Teie vanemad ja võibolla ka sugulased pääsesid küüditamisest? Või oli positiivne see, et tuhanded naised, lapsed päästeti, tõsi oma tahte vastaselt sõja koleduste eest, et siis hiljem lihtsalt Siberis surra. Kas Teie partei peakonsultant küüditamise küsimuses on Arnold Meri?
Mina pole seda väitnud. Seda väideti Delfi kaudu R2 nn pressiesindaja poolt.
Minu vanaisa arreteeriti 1940.a. suvel Narvas Eesti Kaitsepolitsei poolt NKVD käsul, kui Eesti oli juba sotsialistlik, kuid vähemalt formaalselt suveräänne riik.
"Positiivsuse" all mõistis R2 seda, et mina väitsin ja väidan, et osa 1949.a. küüditatutest olid kohtuotsusega mõistetud süüdi saksa okupantidega koostöö eest.
Ärge ironiseerige Arnold Meri puhul. Küsige ka tuhandetelt eestlastelt, kes oma talunaabrite peale kaebasid, kas kadedusest, kas vihast. Aeg oli keeruline, ärge otsige süüdlasi ainult ühelt poolt. Vastake, kes vastutab inimvastase omandireformi eest Eestis 10-15 aastat tagasi?
Miks me pole siiamaani püstitanud mälestussammast Eesti piirivalvuritele, kes 1940.a. suvel osutasid Mehikoorma piirivalve kordonis relvadega vastupanu NSV Liidu sõjaväele? Kas me kõik ise, meie vanemad on nii puhtad, et saavad kedagi täna personaalselt süüdistada? Ärge olge Jumalast kõrgemal, seda enam niisugusel ajaloolisel kaugusel, kui tomunu 1949.a. ja varem. Surma hinda tuleb küsida surnutelt ja ka hukkunutelt.
Teie väljaastumised, reageeringud erinevates olukordades jms, näitavad, et te vihkate eestlasi ja Eesti Vabariiki. Palun teid lühidalt selgitada, mis viib ühe pealtnäha intelligentse vene rahvusest inimese taolisse seisu?
Mina ei vihka eestlasi ja Eesti Vabariiki. See on laim. Mina mõistan hukka Eesti riigi poliitikat ja selle teostajaid. Teile võib see meeldida, mulle - ei meeldi. Se on Teie ja minu õigus. Teie tahate mulle peale suruda oma maailmavaate sellega, et kleebite mulle süüdistuse riigi vihkamises.
Mina tahan näha Eesti riiki teistsugusena. Ja mitte rohkemat.
Muide, Põhiseadus ei kohusta kodanikke armastama riiki! Armastada tuleb oma kodumaad, rahvast, naist ja lapsi, vanemaid. Mida ma ka teen. Eesti on ka minu kodumaa, kuigi pean ennast venelaseks.
Meie idanaabri juures on väga palju suurejoonelisi, korrashoitud mälestamiskohti, kuid mitte üheski neist pole ma tähelepannud, et seal joodaks, lällutataks, istutaks kus juhtub või lihtsalt elatakse oma välja riigivastalisust. Või on Teil teistsugused mälestused, kogemused Poklonnajalt, Piskarjovilt, Mamai kurgaanilt või lõpuks Kremli kõrvalt Tundmatu sõduri haualt. Kus Teie olete näinud sellist läbustamist nagu Tõnismäel toimuv? Miks oma kodumaal elavad venelased on suutnud või vähemalt proovivad olla oma haudade suhtes soliidsed ja vaoshoitud kuid siin elavad mitte? Vahest kõik ongi selles, et seal on päris vene rahvas, kuid siin ainult vene rahva kalduvusega nõukogude inimesed?
Mina pole käinud nendes kohtades, mida Te mainite. Kahjuks paljud mälestuskohad on Venemaal just kehvas seisundis. Ja see on väga paha. See räägib inimeste ükskõiksusest, kehvast elust.
Tõnismäel ei toimu mingit orgiat - see on meie vaba massi-meedia väljamõeldis. Jah, olen näinud, et keegi võtab napsu. Jah, lauldakse. Peetakse Võidupäeva pidu. Jah, siin on küsimusi, kuna see on matmispaik. Ja seepärast Ümarlaual me pakkusimegi muuta Tõnismägi memoriaalkompleksiks, kuhu saab tuua lilli ja pärgasi, leinata hukkunuid.
Kuid Teie väited, et kohalikud venelased on vaat, et ahvid, ei ole siira inimese ütlus. Ma ju ei heida ette eestlastele, et nad käies Toomkirikus, tallavad kuulsate tallinnlaste põrmu, mis on kiriku põranda hauaplaatide all.
Kui keegi võttis napsu, mis on muide venelaste hõimuajast rahvuslik traditsioon, siis politsei oleks pidanud viisakalt korrale kutsuma. Mida on juba tehtud. Mis puudutab Teie poolt mainituid memoriaalkomplekse, siis seal ei saagi juua, sest nendel kompleksidel on oma statuut. Tuleb see ka Tõnismäele. Kuid ega Teile tekita mure hukkunute pärast, kes on maetud Tõnismäele. Oleks pidanud vene kogukonna esindajetega eelnevalt kohtuma, läbirääkima ja kokkuleppima vastava variandi suhtes, mis lahendaks kõik Teie mured. Selle asemel Ansip tegutses venelaste suhtes nagu mõisahärra eestlasest orjaga. Meile ju sülitati näkku, meid solvasid need, kes on nii murelikud inimvääritu käitumise pärast Tõnismäel. Ansip ja võim ei pidanud vajalikuks meiega seda küsimust ei lahendada, ei arutada. Meie oleme ju Eesti jaoks mingi ballast. Aga me oleme ka Eesti Vabariigi kodanikud. Raiuge see ükskord oma pähe! Võibolla monument oleks juba täna teises kohas.
Me ei mõista hukka võimu matslikust, sest see on ju meie oma matslikus. Kahju. Mina olen Eesti kodanik ja seisan sellele vastu.
Mis valu ajab mingi suva natsisümboolikaga vehkima ja sellega eestimaalastele hinge sülitama? Kui see pole mitte provokaatorlik ja alatu, siis mis on? Öelge ausalt, palju mõjutab Venemaa Teie tegemisi otseselt st kas olete oma agendinimega rahul või mitte? Kas olete FSBs ka Savipätsiga koos vaibal käinud ja kummale makstakse rohkem?
Vabandage, Te olete väga piiratud maailmavaatega. Täna teatab Savisaare venekeelne kollane valimisleht "Vesti dnja", et olen hoopis KaPo agent. Nii et olge rahul. Olen puhas - kellegilt raha, ega tänu ei saa. Sellepärast mind nii vihataksegi. Ma ei mängi ju poliitiliste pättide mängureeglite järgi. Imestan Savisaare ja Keskerakonna kõlbelist paadumist. See ei ole enam häbi, see on pask. Ega teisedki Riigikogu erakonnad inglid pole.
Kas Venemaa peaks tagastama Soomele Talvesõja tulemusel äravõetud maa? Miks läheb Venemaa ikka ja jälle mõnele oma naabrile kallale?
Isegi Eesti oli Velikije Luki all ja Lätis 1919. aastal. Suured riigid kahjuks laiutavad end teiste arvelt. Jah see on halb, eriti tänapäeval. Kuid mina mõistan hukka mitte ainult NSV Liitu (antud juhul mitte Venemaad, nagu Teie kirjutate), vaid ka USA-d, näiteks. Miks Teie vaikite, miks Eesti osaleb Iraagi okupeerimises? Te väidate, et see on ÜRO rahuoperatsioon? Aga 50-aasta pärast, kui Eestist saab Araabia Emiraatide vasall-oblast, kas Teid keegi kuulama hakkab? Ikka nimetatakse seda okupatsiooniks!
Venemaa ei pea midagi enne kui Soome ise tõstab selle küsimuse.
Kelle või mille käest vabastasid vene punaväed Eesti vabariigi 1939.aastal?
See on Teie väljamõeldis. Nad pole Eestit vabastama tulnud, seda teavad isegi Venemaa koolipoisid.
Vene kultuur on väga rikas ja tõelised venelased olnud alati väga õpihimulised - haritud.Tavaliselt osati rääkida 7 võõrkeelt - eriti soositud oli prantsuse keel, kuid kindlasti kuulus ka kohalik keel õpitavate hulka. Kas Te tahate tõesti tõestada, et praegune Eestis elav venekeelne põlvkond on n.n. "nedaumnõje"?
Teil on väär ettekujutus Vene intelligentsist, kaasaarvatud kunagisest. Mis 7 keelest Te räägite. See on müüt. Oli andekaid, on ka täna. Kuid oli ja on loomulikult oma eliit. Kohalik vene seltskond on tõesti nn "otrezannyi lomot" - võõrdunud isamaast, ilma sügavate või üldse ilma kultuursete juurteta. See on kahjuks fakt. Kuid seda kasutas ära Eesti riik. Selle asemele et neid abistada, tunda ennast võrdsetena, aidata juriidilise abiga, igati soodustada nende sõbralikku suhtumist Eestisse (tehakse kõik, ka täna!), meil tehakse kõik, et nad lumpeniks muuta ja veel karjuda igal nurgal, et venelane on pätt, tibla, narkomaan, alkohoolik, kurjategija, prostituut jne. 15 aastat Te ei oleks saanud nii öelda kohalike venelaste kohta. Mis siis juhtus? Ma ei hakka hukka mõistma Eestit, kuid ärge siis tulge meid süüdistama igasugustes pattudes. Ma ütlesin kord Mart Laarile, et mis vahe Sul on, kas vene või eesti narkomaan torkab Sind suurest vihast HIV süstaga, kuid kui see juhtub, siis see on tõenäoliselt venelane. Kas me tahame kohalikesse venelastesse suhtumisega ise endale halba teha?
Leedu Kompartei kasupoeg, dissident, kes põgenes USA-sse õpetas leedulasi "Sajudise" ajal: et poolakate ja venelastega head suhted säilitada tuleb eriti hädasti, võimaluste piires, toonitada nendele osutatud eeliste ja soodustuste pakkumisega. Siis on teine pool tänulik ja nõus kannatama koos leedulastega kõik Leedu rahva ja riigi kannatused ja raskused ka tulevikus.
1940-ndatel aastatel hävitati Eestis sadu Vabadussõja ausambaid, millest suur osa asus kalmistutel. Samuti rüüstati mitu ajaloolist surnuaeda, sh Kopli surnuaed Tallinnas. Kas leiate, et ausammaste ja surnuaedade rüüstamine on vallutaja ja võitja õigus, või arvate, et süüdlased peaksid selle tegevuse eest vastutama?
Muidugi niisugust õigust ei ole kellegil. Aga miks me nüüd tahame sama teha Pronkssõduriga, kuid tsiviliseeritud vormis. Sisuliselt ju vahet ei ole.
Muidugi peavad vastutama. Ja Ansip koos oma valitsusega ka! Mis puutub nõukogude aega, keda Te nüüd karistate? See poleks parem, kui ajaloo mälu sellest vandalismist, millega nõukogude võimu ajal Vabadussõja mälestusmärkideha tehti. Ega see meid ei lohuta, kuid Venemaal tehti veel hullemat.
Te räägite korralikku eesti keelt, mis võimaldab Teil ka eestlasi paremini mõista. Millised on eestlased tavaelus, väljaspool poliitikat? Nimetage 3 positiivset omadust, mis eestlasi kõige täpsemalt iseloomustab.
Distsiplineeritus kõiges, töökus, kannatlikkus ja jonn heas mõttes.
Kuidas teile isiklikult meeldib Venemaa president Vladimir Vladimirovitš Putin?
Üllatavalt positiivselt. Ta seisab oma rahva ja riigi huvide eest. Targalt ja järjekindlalt tohutu keerulises olukorras.
Millist raamatut Te viimati lugesite? Milline on Teie lemmikraamat?
Viimane oli Dmitri Lihhatshjov "Aedade poeesia".
Lemmikkirjanikud on Hemingway, Leonid Andrejev, Folkner. Lemmikraamatut nimetada ei oska.
Mida arvate vene ajakirjanduse olukorrast,kes on teie lemmik venemaal tegutsevad ajakirjanikud?
Vene ajakirjandus on igati profesionaalsem ja vabam, kui Eestis. Ei ole kahtlustki. Kuigi tunnistan, et riik püüab ja edukalt ka seal sõnavabadust piirata. Ometi on Venemaal sõnavabadust palju rohkem, kui Eestis. Ütleksin, et meil on sõnavabadus ainult võimu teenrite jaoks ja absoluutne pressivabadus teha maa tasa oma peremeeste ja nende kundede ja sponsorite tellimusel.
Lemmikajakirjanikud on endise "Nezavisimaja gazeta" peatoimetaja Tretjakov, Vladimir Solovjov (NTV) ja Vladimir Pozner (Pervyi kanal), kuid viimane viimasel ajal vähem. On ka teisi, ka need on teleajakirjanikud.
Mis oleks 3-5 põhiasja mida üks või teine osapool peaks tegema, et Eesti-Vene suhted paraneksid, ja kui need oleksid on tehtud, kas siis suhted paraneksid ka reaalselt?
Ei oska vastata, sest küsimus on täitsa ootamatu. Aga ekspromdina...
Kindlasti meie suhted paraneksid, kui USA seda Eestile lubaks.
Eesti peaks:
1. Hakkama lahendama "vene küsimust" (venekeelse hariduse reformimise kohene lõpetamine, kodakondsuseta inimeste probleemi likvideerimine, meie riigi šovinistlikust keelepoliitikast loobumine).
2. Ratifitseerima piirilepingu ilma Preambulata, nagu oli eelnevalt kokkulepitud.
3. Lõpetama lähiajaloo kasutamise poliitikas, eriti kohalike venelaste ja Venemaa vastu.
Venemaa peaks:
1. Koostama ja rahaliselt osalema koos Eestiga Ida-Virumaa majanduslikus taastamises.
2. Võtma mingid täiendavad kohustused Eestis elavate Vene kodanike abistamises.
3. Presidendi ametiraha tagastama.
Loodan et olete tutvunud Suvorov-Rezuni raamatutega II maailmasõja ja nn Suure Isamaasõja põhjuste kohta. Kuivõrd Te loete põhjendatuks versiooni NSVL kaasüü kohta. Palun ärge vastake lihtsustatult- nt. Nürnberg pani asjad paika ( võitjate protsessil ei arutatud MRP-d ja paljusid muid probleeme), enamus Rezuni fakte ei ole ümber lükatud ( vägede koondamine 1941.a. juunis piiridele jne.. on tegelikult kinnitust leidnud ja kattuvad täielikult nn Saksamaa ennetussõja teooriaga. Võrrelge Saksamaa sõjakuulutuses 22.juuni 1941.a. varahommikul ja Venemaal avaldatud vägede paigutuse kaarte jne.).
Kui kaua Teie arvates võtab aega NSVL kaasüü tunnistamine Venemaa poolt ja ka teiste NSVL inimsusvastaste kuritegude tunnistamine?
Ei võta palju aega, sest Venemaa ei tee seda. Te ju räägite NSV Liidust. Miks peab seda tegema Venemaa, aga mitte Ukraina ja Gruusia, või Valgevene ja Kasahstan? Kõige suurem kannataja Suurest Oktoobrist on Venemaa ja vene ning teised VF rahvad. Kas Te teate, et suvel 1917 oli bolševikke 240 tuhat, nendest 80 tuhat lätlast ja 40 tuhat eestlast. Kas Te ei tea, et just läti kütid ja eesti konmmunistlikud polgud päästsid bolševikke? Kas Te teate, et Venemaa püüdis lahendada maaküsimuse, kuid veebruaris see ei õnnestunud, ning toimus revolutsiooni vägivaldne sünnitus, mille võidu saavutasid paljud Venemaa vähemusrahvused?
Stalini plaanid olid pigem ülemaailmse kommunistliku revolutsiooni teostamine, mitte Venemaa agressiooni plaanid.
Kuidas saaks Eestis saavutada samal tasemel harmoonilsed suhted eestlaste ja eestivenelaste vahel nagu nad näiteks Soomes soomalaste ja soomerootslaste vahel? Millest tuleb alustada?
Tore küsimus! Esiteks peab Eestil olema niisugune soov. Lootsin Ilvese peale, kuid praegu ta viitab sellele suunale ainult sõnades.
Alustada tuleks venelaste edutamisest vastutavatele riiklikele ametipostidele. Näiteks, rahvastikuminister peab iseenesest olema mitte-eestlane, loomulikult professionaalne.
Samas ma lõpetaks koheselt pealesurumise igasuguse integratsiooni plaanidega - see on tegelikult assimilatsioon, vastavalt ka venelastele vaenulik. Kõik Eesti soovid kohalike venelaste suhtes peavad nende silmis ja südames olema vabatahtlikud.
Samas viiks läbi ETVs mitmeseerialise ümarlaua (kas või öisel ajal), milles osaleksid poliitiliselt mitte angazeeritud teadlased, kes lahkaksid "vene küsimust" ja pakuksid probleemi lahendusi. Saade peaks olema intelligentne, kuid väga avameelne. Olen seda projekti igal pool pakkunud, keegi ei taha kuuldagi.
Kuidas pakute lahendada iibe probleemi? Kas immigrantide sisse lubamine on Teie arust üks lahendustest? Kas see ei too Eestile probleeme, kui immigrantid tulevad slaavi riikidest ja seega integreeruvad pigem eestivenelaste kogukonda, mitte eestlaste omasse?
Mina pole sellel alal suur spetsialist, kuid minu meelest tuleb rohkem sünnitada. Seda peab riik stimuleerima. Kuidas? Ei tea. On veel üks reserv – abiellumine kohalike venelastega. Kuid takistuseks on siin riigi ja massi-meedia poolt õhutatav russofoobia. Võiks ka propageerida tagasihoidlikke eluviise, sest raha tegemine on meil rahvuslik haigus. Tarbimisühiskonna ideoloogia ohustab juba täna Lääne tsivilisatsiooni. Arvan, et see on isegi hukatuslik. Selle asemel, et lepitada Lääs ja Ida, USA ainult süvendab tekkinud mõra. Samas rühivad areenile Hiina, India, Iraan, araablased. Kuna nad võivad Läänele ära teha, siis esitatud küsimus satub ise küsimärgi alla.
Tänud vastuste eest!
Olen väga tänulik Postimees Online juhatajale Aivar Reinapile, kes võimaldas mul suhelda eestlastega avameelselt ja ausalt. Dialoog peab ju millestki algama. Kohtumiseni!
Dimitri Klenski.
|
Vanemad uudised
