Sama lugu on Euroopa Liidu eelarvega: tegelikult on see igav ja mulle kindlasti mitte esmane poliitiline hobiteema. Küll aga – esmane töökohustus. Kuid ometi peitub selles numbriterägas meie kõikide elu – meie elukvaliteet, palju saame lubada koduehituseks, laste kooliskäiguks, meelelahutuseks jne.

VIIMASED KOMMENTAARID Maret Kui rumala, siis rumala.. eks  looda, oota ja kummarda siis  päälegi "abivalmis  eurojumalaid"... To Maret Ah et siis koduküla on sinu  jaoks see hea koht mis kõik  probleemid lahendab.  Sinusuguse unistaja ja... Teised kommentaarid

Eelarve ei kannata oodata. ELi riigijuhid jõudsid mullu kokkuleppeni üle noatera. Oli see nüüd, kuidas oli, aga mis teeb muret EL on teatanud, et aastaks 2010 tuleb tõusta maailma konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks.

Selleks tuleb aidata vaesemaid liikmesriike ja ELi naabreid. Rahasse mõõdetult tähendab see, et 25-liikmeline ühendus peab seda kõike tegema mitte ainult kaunite sõnade toel, vaid ka aastas veidi üle 100 miljardi euroga.

Siis tuleb jälle mängu ELi ühine põllumajanduspoliitika, mida on nimetatud ka ELi Trooja hobuse poliitikaks.

Pärast Teist ilmasõda, kui Euroopa oli näljas, oli loomulik põllumeeste toetamine, et nad toodaksid rohkem toiduaineid. Aga need olid rasked 1950ndad. Nüüd toodetakse kõike üle, samas kui toetamine jätkub samas vaimus.

Kõigele lisaks jagatakse raha ennekõike suurettevõtjatele, kes peaksid juba ammu ise toime tulema. Näiteks Prantsusmaa 30 suurimat maaharimisega tegelevat ettevõtet saavad aastas ühenduse toetust ligi 400 000 eurot, samas väikesed ja keskmised põllumajandusettevõtted peavad leppima piskuga.

Nii selgubki, et toetus jookseb nende tasku, kellel seda õigupoolest tarvis polegi ja tühjade pihkudega jäävad need, keda tuleks nende konkurentsivõime tõstmisel abistada.

Asja muudab veelgi iroonilisemaks see, et sama toetust saavad ka «tõelised potipõllumehed» Monaco vürst Albert II, Briti kuninganna Elizabeth II ja megapankur Björn Wahlroos.

Miks siis ikkagi 541 eurosaadikut 732-st ei saanud heaks kiita ELi eelarvekava? Peamiselt seetõttu, et eelarvekava ei ole kooskõlas ELi väljakutsetega.

Teise väga olulise takistusena näen just reformimata jäänud põllumajanduspoliitikat. Auklikke teid pole vaja ainult lappida, vaid nende asemele peaksid tulema kiirraudteed. Hädasti ootavad raha teadusuuringuid, mis annaksid meie käsutusse maailma puhtamad ja turvalisemad energiaallikad.

Eurokomisjoni president José Manuel Barroso on öelnud, et eelarveküsimused pole liikmesriikide siseasi. Otsus saab langeda vaid koostöös euroasutustega. Seega ei norinud europarlament tüli, vaid käitus paralamendina, kes kutsub partnereid läbirääkimistele.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5