Apaatsed hispaanlased hääletavad ELi põhiseadust
08.02.2005 00:01
Marit Ruuda, Brüssel
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Hispaanlastel avaneb 20. veebruari rahvahääletusel
võimalus Euroopa põhiseaduse leping heaks kiita või tagasi
lükata.
Uuringufirma Eurobarometer andmetel on aga vaid 12 protsenti hispaanlastest kuulnud Euroopa põhiseaduse lepingust. Ometi kavatseb vaatamata halvale informeeritusele lepingu vastu hääletada vaid seitse protsenti valijatest. Kõik suuremad Hispaania parteid kutsuvad inimesi põhiseaduse lepingu poolt hääletama, vaid üksikud väikeparteid soovitavad oma valijatel vastu hääletada. Hispaanlased on läbi aegade olnud ELi suhtes optimistlikud, kuid samas iseloomustab neid ka apaatia. Ekspertide hinnangul on referendumil oodata väga madalat osalusprotsenti, kuigi eelseisev rahvahääletus on hispaanlaste jaoks esimene Euroopa asjade osas. Vähene arutelu «Kahtlemata on äärmiselt tore, et Hispaanias toimub referendum, kuid valitsus on teinud kõik selleks, et ei toimuks korralikku debatti,» ütles Postimehele Thomas Rupp, kes juhib Euroopa «Ei Kampaaniat», mis koondab enda alla ühendusi ja parteisid, kes võitlevad põhiseaduse leppe vastu. Kuna hispaanlaste huvi põhiseaduse lepingu vastu on väike, üritab Hispaania valitsus igal võimalikul hetkel lepingut rahvale tutvustada. Näiteks saavad suuremate jalgpallimatšide jälgijad staadionitel lepingut tutvustavaid brošüüre. Inimesi ärgitab referendumil osalema ka energiajook Referendum Plus, mida saab näiteks kinos ja ülikoolihoonetes. Valvas Euroopa pilk Kuigi rahvahääletuse teema jätab hispaanlased suhteliselt külmaks, hoiab kogu Euroopa sündmuste käigul valvsalt silma peal, sest ligikaudu kümnel liikmesriigil on plaan sama ettevõtmine ellu viia. Näiteks inglased, taanlased ja poolakad pole kaugeltki nii positiivselt ELi põhiseaduse lepingu suhtes meelestatud. Vahetult enne referendumit käivad Hispaanias lepingut inimestele «müümas» ka teiste ELi liikmesriikide juhid, nagu näiteks Prantsusmaa president Jacques Chirac, Itaalia peaminister Silvio Berlusconi ja Saksamaa kantsler Gerhard Schröder.
|