| Päikeseloite allikaks oli uus suur päikeselaik 929, mis paiskas välja purske päikese idaosas, kirjutab SpaceWeather.
Röntgenkujutise purskest jäädvustas satelliit GOES-13. Viimati oli sellise tasemega päikeseloide aasta tagasi. Hetkel on päikesetuule kiirus 419,2 km/s ja selle tihedus 5,9 prootonit kuupsentimeetris.
Päikeseloide on pöörlevatesse magnetväljadessse aheldatud energia plahvatuslik vabanemine. Harilikult paiknevad need pöörised päikeselaikude kohal. Purse põhjustab suure energiaga osakeste (harilikult vesiniku aatomituumade ehk prootonite) ja laias elektromagnetilise kiirguse spektris (raadiolainetest gammakiirguseni) radiatsiooni voo. Teadlased klassifitseerivad päikeseloiteid nende kiirguse ereduse järgi spektri röntgenosas vahemikus 1-8 ongströmi. Nõrgeim neist ehk C-klass ei mõjuta oluliselt Maad ja võib maapinnal täheldamatuks jääda. Keskmine M-klass tekitab raadiohäireid polaaraladel ning põhjustab vähemate virmaliste teket.
Tugevaimaks on X-klass, mis põhjustab üleplaneedilisi raadiohäireid ja kiirgustorme. Polaaraladel kaasnevad nende loidetega tugevad virmalised, mis on sageli nähtavad ka madalamatel laiuskraadidel, sh Eestis. Kõik need kolm klassi jaotatakse veel üheksaks alamklassiks, nii et nõrgeimaks päikeseloiteks on C1 ja tugevaimaks X9, mis leidis aset ka eile. Tänu päikeselaigu asukohale (Maa suhtes päikese küljel), polnud purske kiirgusvoog suunatud Maale. Ent see laik on päikese pöörlemise tõttu võtmas peagi suunda otse Maale ja selle kõrge aktiivsuse tõttu ootavad teadlased peatselt uusi tugevaid purskeid.
Päikeselaik 929 on jälgitav kahe järgneva nädala jooksul. Amatöörastronoome kutsutakse aktiivsel piirkonnal silma peal hoidma ja oma fotosid teaduskeskustesse saatma. Lähema kahe ööpäeva jooksul on uue M-klassi purske tõenäosus 70 protsenti ning tugevaima X-klassi tõenäosuseks arvatakse 30 protsenti. Toimetas Veiko Tamm, PM online |
kõik galeriid
