Amnesty Eesti Grupp: me ei osalenud raporti koostamisel
07.12.2006 22:55
BNS
Lisatud ka Kanal 2 video!
Amnesty Internationali Eesti ühenduse Amnesty Eesti
Grupi teatel ei osalenud nad Eestit puudutava raporti väljatöötamisel ning said
raporti sisust teada samal ajal kui Eesti avalikkus. |
| |
|
 |
Amnesty Internationali hinnangul pole Eestis tagatud rahvusvähemuste haridusvõimalused.
Foto: Reuters / Scanpix |
|
|
Amnesty Internationali raporti «Linguistic minorities
in Estonia: discrimination must end» koostasid välismaa uurijad, kes
intervjueerisid põgusalt Eestis viibides nii riigiaametnikke kui tavainimesi,
teatas BNS-ile Amnesty Eesti Grupp.
Raport valmis nende intervjuude,
Euroopa Komisjoni hinnangute ja muude erinevate dokumentide põhjal.
Amnesty Internationali üks põhireegleid on, et oma riigi asjadega ei
tohi liikmed tegeleda, seetõttu ei saa Eesti Amnesty anda ametlikku seisukohta
raportile.
«Küll aga peavad Eesti Amnesty Grupi liikmed vajalikuks
mainida, et nende isiklikud seisukohad ei ühti raportiga,» teatas Amnesty Eesti
Grupi juhatus.
Haridus- ja teadusministeerium ning rahvastikuminister
Paul-Eerik Rummo lükkasid eile ümber raportis sisalduvad väited, nagu
poleks Eestis tagatud rahvusvähemuste haridusvõimalused.
Õppetöö
venekeelsetes koolides ei hakka järgmise aasta 1. septembrist toimuma ainult
eesti keeles, nagu raportis väidetakse. Tegelikult algab 1. septembril 2007 ühe
aine õpetamine eesti keeles, igal järgneval õppeaastal lisandub veel üks aine.
Keelekümblus, mida raportis samuti taunitakse, on kõigile vabatahtlik ja
seda käsitletakse ühe aineõppe meetodina.
Raportis väljendati arvamust,
et õpilaste väljalangevus koolist suureneb, kui aineõpetus toimub eesti keeles.
Haridusministeeriumi andmed näitavad aga, et väljalangejaid on enam-vähem
samapalju nii eesti- kui venekeelsetes põhikoolides: venekeelsetes 0,55 ja
eestikeelsetes 0,59 protsenti.
Amnesty International tundis muret, et
Eesti koolides ei pöörata piisavalt tähelepanu mitmekultuurilisusele. Haridus-
ja teadusministeeriumi kinnitusel on kultuuride ja keelte paljusus praegu
korrastatavas riiklikus õppekavas üks põhimõtteid ja leiab rakenduse läbiva
teemana. |
|
|
kõik galeriid
