Parlamendi riigikaitsekomisjon otsustas täna toetada valitsuse esitatud eelnõu, millega pikendatakse Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis veel kuni ühe aasta võrra.

Komisjoni keskerakondlasest esimees Toivo Tootsen ütles BNS-ile, et komisjon toetas eelnõu üksmeelselt. Eelnõu jõuab esimesele lugemisele 12. ja lõpphääletusele 19. detsembril.

Tootseni sõnul ei muudaks see ettepanek olukorda, kuna ka kuni üheaastase mandaadi puhul võib väekontingendi tuua valitsuse otsusel Iraagist välja juba enne aasta möödumist. Ta kinnitas ühtlasi, et Keskerakond nõustub eelnõu ning ka mandaadi pikendamisega, kuid peab õigeks, et kaitseväelased toodaks Iraagist tagasi juba pärast tuleva aasta esimest poolt.

«See kuus kuud on aeg, mille jooksul pidas Iraagi peaminister võimalikuks võtta Iraagi julgeoleku tagamine, korraldamine ja juhtimine enda kätte,» märkis Tootsen.

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles BNS-ile, et tema hinnangul ei ole Rahvaliidu ettepanek kuigi ratsionaalne, vaid on pigem väike valimiseelne nõks.

«Koera saba ei ole mõtet jupikaupa lõigata. On selge, et rahvusvahelist abi Iraagis veel vajatakse ja selleks on olemas ka ÜRO mandaat,» lausus ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Tõnis Lukas ütles BNS-ile, et kaitseväe üksuste mandaati tuleb aasta kaupa pikendada nii kaua, kuni üldine kontseptsioon näeb ette liitlassuhteid.

«Sellise asjaga nagu rahvusvaheline kaitsekoostöö ei saa enne valimisi pulli teha,» lausus ta. Lukas lisas, et kui lähiajal peaks muutuma kogu rahvusvahelise koalitsiooni poliitika Iraagi suhtes, on põhjust muuta seda ka Eestis.

«Igal juhul saavad kaitseväelased ka aastase mandaadi korral vajadusel Iraagist varem ära tulla,» märkis ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor ütles, et fraktsioon arutab missiooni pikendamist ning Rahvaliidu ettepanekut esmaspäeval. Ta meenutas ühtlasi, et aasta eest Iraagi missiooni pikendamist otsustades hääletas osa sotsiaaldemokraate selle pikendamise poolt, osa aga vastu.

Nestori sõnul on ka praegu erakonnas neid, kes on missiooni pikendamise suhtes väga kriitilised. «Üksmeel valitseb meil selles osas, et Iraagi missiooni pikendamisest ei tohi tekkida valimisteema, mille põhjal valijad kevadel oma otsused teevad,» lisas ta.

Otsuse eelnõu kohaselt pikendatakse Eesti kaitseväe üksuste kasutamise tähtaega rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni aasta võrra alates 1. jaanuarist, mil lõppeb praegu missioonil viibimist sätestav riigikogu mandaat.

Otsuse eelnõu kohaselt volitatakse missioonipiirkonda lähetamiseks kuni 40 kaitseväelast.

Kaitseministeeriumis valminud eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole üldine julgeolekuolukord Iraagis praeguseks veel sel määral stabiliseerunud, et koalitsioonivägede väljatoomine oleks lähiperspektiivis mõeldav.

Seletuskirja järgi on rahvusvaheliste jõudude ja Eesti eesmärk tagada Iraagis julgeolek ja stabiilsus ning luua eeldused Iraagi riigi ülesannetega tegelemiseks iraaklaste endi poolt.

Iraagi missioonil osalemine on ministeeriumi kinnitusel seotud otseselt Eesti julgeolekuhuvidega. Eesti kaitseväe üksuste missioonieelsed ning missioonil viibimisega seotud kulud kaetakse osaliselt kaitseministeeriumi eelarvest.

Tuleva aasta eelarves on Iraagi missiooni jaoks planeeritud umbes 33 miljonit krooni, millest põhiosa moodustavad personalikulud.

Eesti kaitseväelased viibivad Iraagis 2003. aasta juunist. Missiooni jooksul on saanud haavata 18 Eesti kaitseväelast ning hukkunud kaks: nooremseersant Andres Nuiamäe ja vanemveebel Arre Illenzeer.

Mitmerahvuseliste relvajõudude koosseisu panustab oma vägedega kokku 28 riiki. Eelnõu seletuskirja kohaselt on relvajõudude Iraagis viibimise aluseks Iraagi valitsuse vastavasisuline palve, samuti reguleerib jõudude tegevust Iraagis ÜRO julgeolekunõukogu 28. novembri resolutsioon, samuti varasemad sellekohased resolutsioonid.