Katsed ette trügida ei kandnud vilja – kõik sabasseisjad olid surmani tüdinenud, kõik kartsid lennukist maha jääda ja valitses üleüldine anarhia.

Keegi venelanna asus ühel hetkel kärarikkalt trügima ja blond naine mu ees ütles oma kaaslasele, et ta ei tule siia enam kunagi tagasi. Lennujaam töötas ilmselgelt üle oma võimete. Kuid see pole ainult tolle lennujaama probleem – Tallinnas tuli samuti maale pääsemiseks poolteist tundi sabas seista, kuid siis polnud enam kiire. Kiire polnud ka piirivalvuril, kes kahe näpuga nime ja sünniaega arvutisse toksis, leti ees seisjat kahtlustavalt seiras ja lõpuks riiki lubas.

Puhkus on hea, puhkus välismaal veel parem – päike, eksootiline toit, võõras ja lõõgastav keskkond. Ent stopp. Enne kui reisifirmade veebilehtedele soodsa paketi otsinguil sorima minna, tasub tõsiselt mõelda sellele, kas ollakse valmis taluma kadalippu lennujaamades. Sest kuigi praegu kutsutakse inimesi eksootilistes kuurortides aastavahetust veetma, teavad kogenumad reisijad rääkida, et siis on puhkusepaikades väljuvate lendude terminalis sabad lausa õues.

Juba president Arnold Rüütel ütles, et inimesed reisivad suurel kiirusel ja hulgakaupa. Mitte kusagil mujal ei saa seda nii karmilt omal nahal tunda kui lennujaamas. Kogu Ida-Euroopa majandus kasvab ja iga inimene tahab käia päikesereisil. Samas võitleb iga riik ka terrorismi vastu.

Reisijale tähendab see nii palju kontrollpunkte check-in’i ja värava vahel, kui lennujaama turvaülemal fantaasiat on olnud. Aga leides end Tallinnas ootamatult maale pääsemise keerdus sabas, tundsin, et olen nõus hukkuma lennuõnnetuses terroristide käe läbi.

Sestap püsib mõistlik inimene kodus. Tahad päikest – mine solaariumisse. Tahad võõrapärast toitu – käi hiinakas. Enam-vähem eksootilist kola müüakse igas kaubamajas. Muidugi on välismaal vahva.

Kuid enne kui lennujaamad reisijate hulgale ja terrorismivastasele võitlusele järele ei jõua, kulub punktist A punkti B minekuks nii palju närvirakke, et puhkus kaotab oma mõtte.