Riigieelarvest eraldatakse raha koolitoiduks kindla normatiivi alusel. Uurides keskmist toidupäeva maksumust koolides, selgus, et piirkonniti võivad erinevused olla enam kui kahekordsed.

Erinevused olenevad peamiselt sellest, kas toitlustusteenust ostetakse sisse või peetakse oma sööklat. Koolisöökla puhul tasub personalikulu ja muud kulud vald või linn ning toidupäeva hind kujuneb vajaminevate toiduainete kuludest.

Koolides, kus teenuse osutaja on eratoitlustaja, on keskmine toidupäeva hind niisama suur kui riigi tasutud osa. Samas on toitlustajal vaja katta kulud, mis kooli enda söökla puhul tasutakse otse omavalitsuse eelarvest ning lisaks teenida kasumit, leiab Riigikontroll.

Riigikontroll leiab veel, et riik peaks määrama, milliseid kulusid eraldatud raha arvel saab katta. Muidu võib juhtuda, et koolides, kus toitlustusteenus ostetakse sisse, võib laps saada vähem või väheväärtuslikumat toitu.

Riigikontroll nentis ka, et enamik auditeeritud omavalitsustest pole korraldanud toitlustaja leidmiseks riigihanget. Enamjaolt olid omavalitsused või koolid sõlminud toitlustajaga nn rendilepinguid, mis reguleerivad ka toitlustusteenuse ostmist.

Kuna enamasti ületas ostetava teenuse summa riigihanke piirmäära, tekkis neil riigihanke korraldamise kohustus.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole toitlustamisteenuse ostmine riigihangete seaduse mõttes erand, kuigi Riigihangete Amet näeb koolitoidu teenuse riigihanke täismenetluse korraldamisel probleeme.

Rahandusminister teatas oma vastuses, et kuna Euroopa Liidu riigihangete direktiivide kohaselt on see teenus erand, planeerib minister Riigikogule juba 2005. aastal esitatavas uues riigihangete seaduse eelnõus sätestada toitlustusteenuse ostmise erandina.

Riigikontrolli hinnangul ei ole järelevalve koolilõuna eraldise kasutamise üle piisav. Kuigi järelevalvekohustus on mitme erineva seadusega pandud nii haridus- ja teadusministeeriumile, maavalitsustele kui ka omavalitsustele, ei ole järelevalvet peaaegu teostatud.

2003. aastal oli valitsus kehtestanud koolilõuna keskmiseks maksumuseks 10 krooni ning 2004. aastal 10,8 krooni õpilase kohta. Selleks nähti riigieelarves mõlemal aastal ette 103,4 miljonit krooni.

Eraldise eesmärki põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei sätesta, kuid seaduse seletuskirja kohaselt püütakse selle eraldisega parandada laste tervist ning kindlustada lastele vähemalt kord päevas täisväärtuslik toit, mille saamine ei pea sõltuma vanemate toitumisharjumustest.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.33