| |
|
 |
Foto: Toomas Huik |
|
«Aitäh, Kostja!» ehk abiturientide tähelepanekuid Eesti ajaloost
(90)
06.12.2004 00:01
Dagne Hanschmidt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kas Eesti astus 1940. aastal vabatahtlikult Nõukogude Liitu (NL) või NL okupeeris Eesti? Kas 1944. aastal NL vabastas meid Saksa okupatsiooni alt või okupeeris Eesti?
Need küsimused esitas Postimees eelmisel nädalal nii eesti kui vene õppekeelega abiturientidele neljas Tallinna koolis. Koolideks olid eestikeelsed Tallinna 21. Kool ja Liivalaia Gümnaasium ning venekeelsed Lasnamäe Vene Gümnaasium ja Juhkentali Gümnaasium. Vastata palusime anonüümselt. Küsima ajendas meid huvi, kuidas tõlgendavad meie riigi lähiajalugu vene keelt emakeelena kõnelevad koolilõpetajad. Ka huvitas meid, kui palju erinevad vene noorte seisukohad samaealiste eestlaste arusaamadest. 1940. aastaEestlane: «Eesti astus 1940. aastal vabatahtlikult NLi, kuna nägi selles päästjat. Nõukogude Liidu tegelikke plaane polnud esialgu läbi näha.» Venelane: «Eestil ei jäänud muud üle. Ta ei saanud selles olukorras jääda iseseisvaks ning seetõttu astus vabatahtlikult NLi.» Eestlane: «Eesti ei astunud vabatahtlikult NLi liikmeks, samas ei saa ka öelda, et meid okupeeriti, kuna otsuse tegi kogu maa rahva eest ära president Päts. Eestil polnud rahvusvaheliselt kelleltki abi loota, nii ei jäänud muud üle kui minna nn kergemat teed, seda kindlasti raske südamega.» Venelane: «Eesti liitus vabatahtlikult, kuna ei suutnud ei tollal ega ka praegu eksisteerida ilma teiste riikide toeta. Eesti ise otsis abi.» Eestlane: «Eesti astus poolvabatahtlikult NLi, kuna tal ei olnud teist võimalust, vastasel juhul oleks nii-või-naa okupeeritud.» Venelane: «Loomulikult Eesti okupeeriti. Eesti arvamust ei küsinud keegi tol ajal.» Eestlane: «Eesti siiski okupeeriti. Oli ju Eestile peale sunnitud baaside leping ning Vene väed olid juba enne juunipööret Eestis. Eesti ei astunud kindlasti vabatahtlikult, lihtsalt muud võimalust ei leitud.» Venelane: «Eesti okupeeriti, seda teavad kõik kooli ajalooprogrammist. Parem võiks keegi huvi tunda selle vastu, mis tänapäeval toimub, mitte 60 aastat tagasi.» Eestlane: «Päts astus vabatahtlikult, Eesti mitte. Aitäh, Kostja.» Venelane: «Eesti ei astunud vabatahtlikult NLi, kuna on alati üritanud end Venemaast eraldada ning olla läänele lähemal.» Eestlane: «Eesti astus vabatahtlikult Liitu, kuna NL lubas alguses, et iseseisvus säilib, aga valetas.» Venelane: «Eesti okupeeriti, aga heade kavatsustega, mitte vallutuse eesmärgil.» Eestlane: «Eesti okupeeriti, kuna lepingu alusel pidi Eestisse toodama vaid NLi väed, ilma et Eestit okupeeritaks. Nõukogude võim aga hakkas kohe pärast vägede Eestisse toomist siinset elu omavoliliselt ümber korraldama.» Venelane: «Ei tasu rääkida vaid okupatsiooni ebaõiglusest, tasub mäletada ka tegelikku ajalugu. NL toetas väga palju majanduslikult Eestit.» Venelane: «NL ehitas Eestis kõik elurajoonid, ilma selleta elaks eestlased siiani taludes.» Venelane: «Kui ei oleks Eestit okupeerinud Stalin, oleks seda teinud Hitler.» 1944. aasta Eestlane: «1944. aastal Eesti taasokupeeriti. Pärast Saksa vägede lahkumist kuulutati ju uuesti välja Eesti Vabariik, mille iseseisvuse NL jõuga kõrvaldas.» Venelane: «NL vabastas Eesti Saksa vägede käest. Eesti ise ei oleks sellega hakkama saanud. See, et Eesti taasokupeeriti, oli vaid hea, kuna nõukogude võimu ajal oli igas asjas kord majas.» Eestlane: «Eesti taasokupeeriti. NL vabastas Eesti Saksa okupatsiooni alt ning okupeeris seejärel ise uuesti.» Venelane: «NL taasokupeeris Eesti, kuna ei andnud Eestile iseseisvus tagasi kohe pärast vabastamist ja ei tunnustanud Eestit kui sõltumatut riiki.» Eestlane: «Üks okupatsioon vahetus teisega. Vihma käest saime räästa alla.» Venelane: «Tegu oli puhtalt okupeerimisega. Vaatamata Eesti väiksusele ei tahtnud ta sellegipoolest olla kellegi võimu all.» Eestlane: «Viimased sakslased aetakse maalt välja, Narva poolt sisenevad Vene väed. Uluotsa valitsuse liikmed hävitatakse, asemele lastakse vene topised. Tegu oli puhtal kujul okupeerimisega, sest vabastamine tuleks kõne alla vaid juhul, kui pärast viimaste sakslaste piiri taha ajamist oleks NL endagi väed lahkunud.» Jõhkrad fašistid Venelane: «Eesti vabastati Saksa okupatsiooni käest. On ju teada, kui jõhkralt fašistid suhtusid eestlastesse ning mida nad üritasid saavutada. Kuigi ilmselt oli Eesti liitmine ka NLile kasulik.» Eestlane: «Taas kord ei saa NLi tegevust nimetada puhtalt okupeerimiseks. Inimesed olid ehk küll hirmul, kuid pooldasid siiski kommunistlikku poliitikat.» Venelane: «NL kõigepealt vabastas, seejärel okupeeris Eesti, kuna seda nõudis nii poliitiline kui strateegiline olukord.» Eestlane: «Tegemist ei olnud vabastamisega. Vaatame tõele näkku. Venemaa hangeldas Eestiga nagu tädi Maali Toila külalaadal.» Venelane: «Jah, NL vabastas Eesti. Kui ei oleks olnud NLi, oleks Eesti olnud fašistlik riik. Eestlased elasid NLis väga hästi, neile lihtsalt meeldib hädaldada. Parem juba kommunism kui fašism.» Eestlane: «See on jälestusväärne ajaloo valetõlgendamine, et Eesti vabastati NLi poolt. See on fakt, et Eesti okupeeriti, ning see ei vaja põhjendamist – jäljed on siiani näha ja tunda.»
|
Tee koduleheks
