Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo kardab, et Tallinna Ülikooli loomine on seotud võimuvõitlusega pealinnas.

Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo nendib Res Publica esimehele Juhan Partsile adresseeritud teravatoonilises kirjas, et «Tallinna Ülikooli nimelise kõrgkooli loomine viitab ühetähenduslikult uue täismõõtmelise ülikooli asutamisele Tartu Ülikooli kõrvale», milleks aga Eestis võimalusi ega ka vajadust polevat.

Seejuures saab uus ülikool sündida vaid Tartu Ülikooli arvelt ja tõmbab Emajõelinnast ära hinnanguliselt kolmandiku akadeemilisest personalist.

Aaviksoo väljendab kirjas arusaamatust peaministriparteis kiirkorras sündinud otsustele toetada Tallinna Ülikooli asutamist ja Tallinna Pedagoogikaülikooli ümbernimetamist Tallinna Ülikooliks olukorras, kus valitsus on kutsunud kõrghariduspoliitikas kuhjunud probleemide lahendamiseks kokku asjatundjate komisjoni, mille töö tähtaeg on tuleva aasta veebruaris.

Aaviksoo viitas ka, et rektorite nõukogu, aga ka Tallinna linnavalitsus on toetanud nimekuju Tallinna Linnaülikool kasutamist.

Ülikool kui partei eesmärk

«Nende asjaolude valguses tundub meile, et Tallinna Ülikooli asutamine on muutunud eelkõige Res Publica parteiliseks eesmärgiks, mis on aktualiseerunud võimuvahetusega Tallinnas ning millel pole otsest seost käimasoleva sisulise aruteluga Eesti kõrghariduskorralduse üle,» kirjutab Aaviksoo. Seda arutelu kutsub rektor kirjas jätkama.

Kiri on teele läkitatud sel kolmapäeval, neljapäeval kiitis valitsus aga heaks ja otsustas esitada Riigikogule ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt asendatakse Tallinna Pedagoogikaülikooli nimi just nimega Tallinna Ülikool.

Varasemate kokkulepete kohaselt ühinevad hiljem Viljandi kultuuriakadeemia, ajalooinstituut ja Eesti Humanitaarinstituut. Septembris õppis Tallinna ülikooli idee algatanud õppeasutustes 8600 üliõpilast.

Nimi pole tähtis

Riigikogu esimees, Tartu Ülikooli professor Ene Ergma kommenteeris jätkuvaid erimeelsusi Tallinna ülikooli loomise ümber, öeldes, et tulevase ülikooli nime küsimus on ületähtsustatud.

«Nimi pole tähtis, võime seda nimetada ka Kuninglikuks Tallinna Ülikooliks, küsimus on alati sisus, minu jaoks on tähtis, mida kujutab endast Tallinna Ülikool. Kas ta tahab olla teadusülikool, milleks tal võrreldes Tartuga on väiksem potentsiaal... need asjad on ähmased,» ütles Ergma. «Eesti peab tõsiselt mõtlema, mitut ülikooli ta suudab ülal pidada.»

Samas pidas Res Publica liige Ergma kohatuks süüdistada tema erakonda Tallinna ülikooli loomisega kiirustamises, sest arutelud on kestnud aastaid ja seda mõtet on toetanud ka eelmine koalitsioon.

Universtitas’t ei tule

Tallinna Pedagoogikaülikooli teadus- ja arendusprorektor Peeter Normak kommenteeris, et liitumispartnerite koostatud arengukavas aastani 2007 on sõnastatud eesmärk koondada kokku mitmes Tallinna kõrgkoolis osaliselt dubleerituna toiminud humanitaar- ja sotsiaalvaldkond, lisaks loodusteaduste valdkond, mida Tallinna Pedagoogikaülikoolis on arendatud üle poole sajandi.

Normak eitas universitas’eks kasvamise ambitsiooni praegusel hetkel.

«Mis pikemas perspektiivis, viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast tuleb, näitab ühiskonna areng, me peame ju ühiskonna huve teenima,» kommenteeris ta.

Normak, kes on ise Tartu Ülikooli vilistlane, tunnistas, et tal on piinlik vaadata, kuidas tema alma mater Tallinna ülikooli loomisel pidevalt kaikaid kodaraisse loobib.

«Ütlen ausalt, et Tartu Ülikooli kartustel on alust,» jätkas ta. «Ülikoolihariduse pakkumine ei ole proportsioonis ühiskonna muu paiknemisega, sellest tuleneb ka üks etteheide ülikoolidele, et need ei toeta piisavalt ühiskonna probleemide lahendamist. Eks Tartu Ülikoolil on ka palju raskem seda rolli täita, sest suur osa ressursist asub Tallinnas. Tallinna ülikooli arenguperspektiivid on selles mõttes paremad.»

Aaviksoo kirjast Partsile

Tallinna Ülikooli nimelise kõrgkooli loomine viitab ühetähenduslikult uue täismõõtmelise ülikooli asutamisele Tartu Ülikooli kõrvale. See on äärmiselt tõsine ettevõtmine, mille realiseerimine nõuab olulisi täiendavaid akadeemilisi ja materiaalseid ressursse ning väärib igakülgset kaalumist ka meist palju suuremate ja rikkamate riikide puhul.

Arvestades meile teadaolevaid konsultatsioone arstiõppe käivitamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaigla baasil, on Tallinna Ülikooli initsiaatorite kavatsused tõepoolest tõsised.

Samas, teades ja tundes Eesti riigi võimalusi, samuti tegelikke vajadusi, saab uus ülikool sündida vaid Tartu Ülikooli arvel, suunates ümber vastavad inim- ja materiaalsed ressursid ja kasvatades nende najal uue ülikooli tagasihoidlikku akadeemilist potentsiaali.

Esialgsete hinnangute alusel väheneb selle tulemusena eelseisvatel aastatel Tartu Ülikooli akadeemiline koosseis umbes ühe kolmandiku võrra, mis muudab tühiseks meie viimase tosina aasta jõupingutused, saamaks Euroopas arvestatavaks teadusülikooliks.

Eelnevast tulenevalt on tõenäoliselt vältimatu, et kavandatav nimemuutus katkestab konstruktiivse koostöö Eesti avalike ülikoolide vahel, asendades selle ühemõtteliselt armutu konkurentsiga niigi nappivatele ressurssidele.

Ühtlasi palume kaaluda võimalust pöörduda tagasi sisulise akadeemilise arutelu juurde Eesti ülikoolimaastiku tulevikku puudutavalt ning vaagida võimalust avalike ülikoolide poolt pakutud nimetuse Tallinna Linnaülikool kasutamiseks Pedagoogikaülikooli uue nimetusena.

Väljavõte kirjast

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.4